ESA võtab sihikule kosmoseprügi

Üha sagedamini leiavad kosmoses aset kokkupõrked inimtegevusest tekkinud kosmoseprügiga, mis viivad rivist välja satelliite ja ohustavad kosmosejaamu. Probleem võib lausa peatada rahvusvaheliste kosmoseprogrammide elluviimise. Foto: Corbis/Scanpix

Euroopa kosmoseagentuur (ESA) loodab alustada Maa orbiidil tiirleva prügi monitoorimisega juba lähemate aastate jooksul, kinnitati seni suurimal konverentsil, mis selle probleemiga tegelemiseks on korraldatud.

Darmstadti kosmoseoperatsioonide keskuse ametnik Nicolas Bobrinsky kinnitas, et ESA eesmärk on pakkuda juba paari-kolme aasta pärast ohuennetusteenust, mis muu hulgas annaks teada kosmoses ähvardavatest kokkupõrgetest.

«Meil juba on rajatised ja teadmistebaas, mille me peame ühendama ja kasutusse võtma,» rääkis ta AFP ajakirjanikule neli päeva kestnud konverentsi lõpus. Darmstadti oli selleks kogunenud 330 spetsialisti paarikümnest riigist.

Maa ümber kosmoses suurenev prügi hulk on valmistamas üha suuremat muret kosmosereiside korraldajatele. Tavaliselt vanadest raketimootoritest või satelliitidest tekkinud rusud on küll mõõtmetelt väga väikesed, kuid kujutavad ohtu töötavatele satelliitidele ja ka mehitatud missioonidele, kuna need liiguvad väga suurel kiirusel.

Maa orbiidil valmivale rahvusvahelisele kosmosejaamale ISS anti ainuüksi eelmisel kuul kaks häiret ning ühel korral pidi selle kolmeliikmeline meeskond igaks juhuks varjuma silla küljes olevasse Sojuzi kosmosekapslisse. Ohtlik prügi möödus jaamast vaid nelja ja poole kilomeetri kauguselt.

Bobrinsky rääkis, et ESA eesmärgiks on laiendada ja süvendada andmeid kosmoses olevate jäätmete kohta. Satelliitide operaatorid saavad praegu oma sellealase info USA vahendusel, mis on jälgib taevas toimuvat maapealsete radaritega ja suudab hoiatada ohtude eest sajameetrise täpsusega.

USA kataloogides on praegu üle viie sentimeetri suurused objektid, kuid ilmselt suudaksid nad teha palju enam, tõdes selles vallas ESA üks juhtiv ekspert ja äsjalõppenud konverentsi juhataja Heiner Klinkrad.

«Nad suudavad arvatavasti jälgida ühesentimeetriseid objekte,» arvas ta. Euroopa võimekus küündib praegu aga vaid vähemalt meetri suuruse diameetriga objektide jälgimiseks kilomeetrise täpsusega.

Klinkradi sõnul on aga viimase aasta jooksul läbi viidud katseid nii Saksamaa loodeosas asuva Wachtberg radari, sama riigi lääneosas asuva sajameetrise Effelsbergi raadioteleskoobi ning Soomes, Rootsis ja Norras asuva Eiscati radarijaamade võrguga. Praegu on see süsteem aga veel algfaasis ja agentuur uurib kommertsklientide huvi asja vastu.

ESA andmetel on orbiidil ümmarguselt 600 000 rohkem kui sentimeetri suurust objekti, neist üle 13 000 rohkem kui kümne sentimeetri suurused. Maale langemiseks ja atmosfääris põlemiseks võib neil kuluda aastaid. Kõige reostunumad tsoonid on madalal orbiidil 800 ja 1500 kilomeetri ning geostatsionaarsel orbiidil umbes 35 000 kilomeetri kõrgusel. ISS tiirleb umbes 350 kilomeetri kõrgusel maapinnast.