Eestlase genoom sarnaneb rohkem venelase kui soomlase omaga

Tõnu Esko koostas oma doktoritöö raames geneetilise struktuuri kaardi, kus populatsioonide paiknemine oli selges korrelatsioonis geograafilise asendiga. Foto: Sille Annuk

Tartu Ülikoolis Tõnu Esko kaitstud doktoritöö kinnitab, et soomlased on eestlastest geneetiliselt kaugemal kui lätlased, leedulased või loodevenelased, samas oleme me soomlastele ikkagi lähimad sugulased.

Teadlased uurisid 16 euroopa rahvust, neist mõnda – näiteks lõunasoomlasi ja Kuusamo piirkonna põhjasoomlasi – uuriti ka kahes osas. Igast sellisest populatsioonist analüüsiti kuni saja inimese DNA-järjestusi ja saadi rahvuste erinevusindeksid.

Madalaim erinevusindeks on eestlastel loodevenelaste, lätlaste, leedulaste ning poolakatega. Geneetiliselt kõige kaugemal asuvad meist aga itaallased, prantslased, hispaanlased ning... Kuusamo piirkonna põhjasoomlased. Samas jäävad ka lõunasoomlased uuringute kohaselt eestlastest kaugemale kui rootslased, ungarlased ja põhjasakslased.

«Eestlaste suurem sarnasus pigem lätlaste ja leedulaste kui soomlastega oli teada ka varasematest klassikaliste veremarkerite uuringutest, ent seekordne uurimus näitas meie geneetilisi suhteid nii süvitsi esimest korda,» lisas Esko.

«13. sajandist on meid valitsenud nii sakslased, rootslased, poolakad kui ka venelased,» rääkis Esko. «Lisaks sellele on Eesti territoorium olnud ajalooliselt jagatud Eestimaaks ning Liivimaaks, mis koosnes praegusest Põhja-Lätist ja Lõuna-Eestist. Kahe rahvuse piirialadel toimub ikka segunemist.»

Kõik see on meid lõppkokkuvõttes kujundanud sarnasemaks oma baltlastest ja slaavlastest lähinaabritega ning viinud kaugemale soomlastest. Samal ajal on siiski säilinud tugev keelesugulus.