/nginx/o/2025/06/24/16951524t1hc460.jpg)
Ülemaailmset infovaramut hakkab vaikselt mürgitama see, mis on teinud meie elu palju lihtsamaks: kunstlikult loodud sisu. Oleme jõudnud digitaalse saastumise rajale, millest mõnede teadlaste arvates enam tagasiteed pole. Alates OpenAI ChatGPT vestlusroboti ilmumisest 2022. aasta novembris on hakanud levima ärevus, et kogu see jama, mida luuakse tehisintellektiga, rikub nii meie Interneti kui keelemudelite treenimiseks vajalikud andmed.
Aatomiajastu algusega tuli kaasa ootamatu tagajärg: pärast 1945. aastal toimunud «Trinity testi» ja teisi suuri tuumarelvakatsetusi sattus atmosfääri palju radioaktiivseid osakesi, mis saastasid tööstuses metallide tootmist.
Kogu see saastunud metall hakkas lõpuks segama tundlike meditsiiniliste ja tehniliste seadmete tööd. Lahenduseks otsiti niinimetatud vanema taustaga terast – materjali, mis oli toodetud enne tuumaplahvatuste ajastut ja oli seega radioaktiivsest kiirgusest vaba. Huvitaval kombel pärines üks sellise terase allikas Saksa sõjalaevastikust, mille admiral Ludwig von Reuter 1919. aastal Briti vägede kätte langemise vältimiseks põhja lasi. See merepõhja vajunud raud jäi aastakümneteks puutumata, olles omamoodi ajakapsel, mis pakub täna hinnalist «puhast» materjali, kirjutab The Register.