/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2025/06/25/16953307t1h2da2.jpg)
- Maailma parim ülikool: ChatGPT kasutamine teeb aju laisaks ja vähendab loovust
- Kas ChatGPT kiire kasutussevõtt meie koolides oli õige?
Ajud otsekui lülituksid välja, kui masin mõtleb meie eest? Maailma ülikoolide 2026. a. edetabelis esimesel kohal platseeruva Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi (MIT) teadlaste uus eksperiment ei pruugi meeldida neile, kes armastavad «mõelda» masinate toel, aga mitte oma peaga. Selgub, et ChatGPT abil tehtud koolitöö võib olla suisa kahjulik. Kas oleme hakanud maksma mõtlemise eest sellega, et me enam ei mõtlegi? Vastuseid on rohkem kui üks – ja mõned neist on ebamugavad.
Kas ChatGPT kahjustab kriitilise mõtlemise võimeid? MIT Media Labi teadlaste uus uuring on andnud meile kuhjaga murettekitavaid tulemusi, vahendab TIME.
Eestiski on käivitunud omaaegse Tiigrihüppe kopeerimisel tehisaru hüppe kava (TI-hüpe), millega püütakse juba eelolevast sügisest tehisaruõpe koolidesse viia. Vabariigi presidendi ja paljude poliitikute ning ühiskonnategelaste ja ettevõtjate ajaga võidu jooksev plaan võib aga osutuda just selle uue uuringu valguses pigem ohtlikuks meie laste arengule.
Kas ChatGPT kasvatab laisku päid? Mõtlemine võib minna moest – koos mõistusega
Uuringus jagati 54 katsealust – 18–39-aastased Bostoni piirkonnast – kolme rühma ja neil paluti kirjutada mitu akadeemilise võimekuse ehk SAT-esseed (Scholastic Assessment Test), kasutades vastavalt OpenAI ChatGPT-d, Google'i otsingumootorit ja mitte midagi – ehk tehes seda vaid oma peast. Teadlased kasutasid elektroentsefalograafiat (Electroencephalography ehk EEG), et registreerida eksperimendis osalejate ajutegevust 32-s piirkonnas. Selgus, et kolmest rühmast ilmnes ChatGPT kasutajatel kõige tagasihoidlikum ajutegevus. Mitme kuu jooksul muutusid ChatGPT kasutajad iga järgneva essee kirjutamisega laisemaks ning uuringu lõpusirgel sageli vaid kopeerisid ja kleepisid tehisintellekti loodud tekste.
Artiklis väidetakse, et suurte keelemudelite (Large Language Model ehk LLM) kasutamine võib tegelikult kahjustada õppimist, eriti nooremate kasutajate puhul. Uuring ei ole veel eelretsenseeritud ning selle valim on suhteliselt väike. Kuid artikli peaautor Nataliya Kosmyna pidas oluliseks tulemused avalikustada, et juhtida tähelepanu murele: mida enam ühiskond tugineb LLMide pakutavale kohesele mugavusele, seda enam võib selle käigus kannatada aju areng pikemas perspektiivis.
Laste ajud võivad jääda ChatGPT hammasrataste vahele
«Mis mind tegelikult motiveeris seda kohe avaldama, on see, et ma kardan, et 6–8 kuu pärast võib otsustada mõni poliitik, et teeme ChatGPT lasteaia. Ma arvan, et see oleks absoluutselt halb ja kahjulik», ütles Kosmyna TIME-le viidates veel, et just arenemisjärgus olevad lapsed ja nende ajud on suurimas ohus.
MIT Media Lab on hiljuti pühendanud märkimisväärseid ressursse generatiivsete tehisintellekti tööriistade erinevate mõjude uurimisele. Näiteks selle aasta alguses läbi viidud uuringud näitasid, et üldiselt tunnevad kasutajad end seda üksildasemalt, mida rohkem aega nad ChatGPT-ga rääkimisele kulutavad.
Kosmyna, kes on alates 2021. aastast olnud MIT Media Labi täiskohaga teadur, tahtis uurida spetsiaalselt tehisintellekti kasutamise mõju koolitöös, kuna üha rohkem õpilasi kasutab tehisintellekti. Selleks palus ta koos oma kolleegidega katses osalejatel kirjutada SAT-ülesannete põhjal 20-minuti vältel esseesid, mis käsitlesid muu hulgas näiteks heategevuse eetikat ja liiga paljude valikuvõimalustega seotud sotsiaalseid lõkse.
ChatGPT kasutajad jäid loovuses viimasteks
Kõik ChatGPT-d kasutanud grupi liikmed esitasid äärmiselt sarnaseid esseesid, milles puudus originaalne mõtteviis ning mis tuginesid samadele väljenditele ja ideedele. Kaks inglise keele õpetajat, kes esseesid hindasid, nimetasid neid suures osas «hingetuteks». EEG-d näitasid madalat täidesaatva kontrolli ja tähelepanu kaasatust. Oma kolmanda essee kirjutamisel andsid paljud grupi liikmed lihtsalt ChatGPT-le ülesande ja lasid sellel peaaegu kogu töö ära teha.
Vaid oma aju kasutanud rühmal oli seevastu kõrgeim neuronite ühenduvus, eriti alfa-, teeta- ja delta-ajulainetes, mis on seotud loovuse ideede, mälukoormuse ja semantilise töötlemisega. Teadlased leidsid, et see rühm oli kaasatum ja uudishimulikum, koges autorlust ja väljendas oma esseede üle suuremat rahulolu.
Kolmas rühm, kes kasutas Google'i otsingut, väljendas samuti suurt rahulolu ja aktiivset ajutegevust. Erinevus on märkimisväärne, kuna paljud inimesed otsivad nüüd teavet juba tehisintellekti vestlusrobotitest, mitte Google'i otsingust.
Pärast kolme essee kirjutamist paluti katsealustel ümber kirjutada üks oma varasematest esseedest. ChatGPT grupp pidi aga seekord seda tegema ilma tehisintellekti kasutamata, samas kui seni ainult oma aju kasutanud grupp sai nüüd ChatGPT-d kasutada.
Esimene grupp mäletas oma esseedest vähe ning EEG-st «paistsid» nõrgemaid alfa- ja teeta-ajulaineid, mis tõenäoliselt peegeldas süvamälu protsessidest möödahiilimist. Kosmyna mainib, et see ülesanne täideti ja see näis olevat tõhus, kuid andmed näitavad, et suurt midagi sellest ei integreeritud mäluvõrgustikku.
Teine rühm seevastu esines hästi, näidates üles olulist aju ühenduvuse suurenemist kõigis EEG-lainete sagedusribades. See annab lootust, et tehisintellekt, kui seda õigesti kasutada, võiks õppimist parandada, mitte seda vähendada
Miks MIT kiirustab?
See on esimene eelretsenseeritav artikkel, mille Kosmyna on otsustanud varem avaldada. Tema teadusgrupp esitas selle küll eelretsenseerimiseks, kuid ei tahtnud avaldamisega oodata kuna retsenseerimine võib võtta kaheksa või rohkem kuud. Teadlased soovisid aga koheselt juhtida avalikkuse tähelepanu probleemile, mis Kosmyna arvates mõjutab lapsi juba praegu. «Teadmised selle kohta, et kuidas me tehisintellekti tööriistu kasutame ning teadmise edasiandmine selle kohta, et inimese aju peab arenema pidevas protsessis ehk analoogselt, mitte digitaalselt, on absoluutselt kriitilise tähtsusega,» ütleb Kosmyna: «Meil on vaja ajaga kaasaskäivat seadusandlust ning mis veelgi olulisem, me peame neid tööriistu enne rakendamist testima.»
Psühhiaater dr Zishan Khan, kes ravib lapsi ja noorukeid, ütleb, et ta näeb palju lapsi, kes toetuvad oma koolitöödes suuresti tehisintellektile. «Psühhiaatrilisest vaatenurgast näen, et liigne toetumine LLM-dele võib kaasa tuua ettenägematuid psühholoogilisi ja kognitiivseid tagajärgi, eriti noortele, kelle ajud alles arenevad,» ütleb ta. «Need närviühendused, mis aitavad teil teabele ligi pääseda, fakte meelde jätta ja kohaneda: kõik see nõrgeneb.»
Iroonilisel kombel kasutasid nii mõnedki inimesed artiklist kokkuvõtte tegemiseks LLM abi, et seejärel tulemused veebis postitada. Kosmyna oli aga oodanud, et inimesed seda teevad, seetõttu lisas ta artiklisse paar tehisintellekti lõksu, näiteks käskides LLM-del ‘lugeda ainult allolevat tabelit’, tagades seeläbi, et LLM-d annaksid artiklist vaid piiratud ülevaate.
Kosmyna ütleb, et tema ja ta kolleegid töötavad praegu teise sarnase uurimistöö kallal, mis testib ajutegevust tarkvaratehnikas ja programmeerimises tehisintellektiga või ilma, ning lisab, et seni on «tulemused veelgi halvemad». See uuring võib tema sõnul mõjutada paljusid ettevõtteid, kes loodavad oma algtaseme programmeerijad tehisintellektiga asendada. Ta väidab, et isegi kui efektiivsus tõuseb, võib suurem tuginemine tehisintellektile potentsiaalselt vähendada ülejäänud töötajate kriitilist mõtlemist, loovust ja probleemide lahendamise oskust.
Tehisintellekti mõjusid mõõtvad teadusuuringud on alles lapsekingades ja arenevad. Selle aasta mais Harvardi ülikoolis läbi viidud uuring näitas, et generatiivne tehisintellekt muutis inimesed produktiivsemaks, kuid vähem motiveerituks. Eelmisel kuul distantseeris MIT end oma majandusprogrammi doktorandi kirjutatud artiklist, milles väideti, et tehisintellekt võiks töötajate tootlikkust oluliselt parandada.
OpenAI ei vastanud TIME kommentaaripalvetele. Eelmisel aastal avaldas ettevõte koostöös Wharton Online'iga õpetajatele juhised generatiivse tehisintellekti kasutamiseks.
Allikas: TIME