/nginx/o/2023/12/21/15794004t1hf9ca.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2025/06/18/16933369t1hb48e.jpg)
Maailma juhtivates ülikoolides Cambridge’is ja Oxfordis õppinud ning Nobeli preemia laureaatidega koostööd teinud noor eesti teadlane Jasper Adamson jagab nüüdsest oma teadmisi TalTechi Virumaa kolledži õppejõuna.
Adamsoni ambitsioonikas eesmärk on rajada Ida-Virumaale säästva keemiatehnoloogia magistriprogramm, mis ühendab kõrgetasemelise teaduse praktilise rakendusega. Tema karjäärivalik seab kahtluse alla levinud arvamuse, et maailma tippülikoolide vilistlased lähevad paratamatult välismaale karjääri tegema. Pärast aastaid Suurbritannias ja Ameerika Ühendriikides tehtud teadustööd otsustas ta naasta Eestisse ja anda oma panuse just Ida-Virumaa arengusse.
Teekond tippülikoolidesse
Adamsoni akadeemiline teekond sai alguse Tallinna reaalkoolist. Vaid nädalase ettevalmistusajaga kandideeris ta edukalt Cambridge’i ülikooli, kuhu astus koos oma kolmikvennaga. Edasi suundus ta Oxfordi ülikooli doktorantuuri anorgaanilise keemia ja kristallograafia erialal – teadusharus, mis võimaldab mõista molekulide, näiteks ravimite täpseid struktuure.
Pärast doktorikraadi kaitsmist töötas Adamson Eestis Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudis ning täiendas end aasta jooksul Ameerika tippülikoolis. 2022. aastal märkas ta töökuulutust, mis muutis tema karjääri suunda – TalTechi Virumaa kolledž otsis vanemlektorit ja säästvate keemiatehnoloogiate programmijuhti. Adamson kandideeris ja osutus valituks vaid kolme päevaga.
Tundus, nagu see olekski pidanud nii minema, ütleb Adamson ise ootamatu, kuid sobiva karjääripöörde kohta.
/nginx/o/2025/06/18/16933362t1he14f.jpg)
Kuidas olla hea õppejõud?
Adamsoni juhitav uus magistriõppekava «Säästvad keemiatehnoloogiad» ühendab klassikalise keemia tänapäevaste tehnoloogiatega. Õppekavas käsitletakse muu hulgas tuumaenergeetika aluseid, keemilisi arvutusi ja kestlikkuse põhimõtteid. Adamson ise õpetab polümeeride kursust ning rõhutab isikliku lähenemise tähtsust usaldusliku suhte loomisel tudengitega.
Hea õppejõud peab lisaks erialastele teadmistele olema ka hea suhtleja ja motiveerija, rõhutab Adamson. Tema eesmärk on kasvatada noortes enesekindlust ja ambitsiooni soovida elult rohkem.
Küsimusele, kas Ida-Virumaal on võimalik saada maailmatasemel haridust, vastab Adamson kindlalt jaatavalt. «Jah, kindlasti. Meie õppejõud on oma ala tippspetsialistid ja väga pühendunud. Siin õpetatav on võrreldav maailma tippülikoolide tasemega ning seda kinnitab ka tudengite positiivne tagasiside.»
Adamsoni lugu kinnitab, et maailmatasemel haridus ja karjäär ei tähenda tingimata välismaale siirdumist. Tipptasemel teadmised ja inspireerivad õppejõud võivad oodata avastamist ka kodumaal – tuleb vaid märgata ja võimalustest kinni haarata.
/nginx/o/2025/06/18/16933364t1hd5c6.jpg)
Teadus Inglismaal ja Eestis - peamised erinevused
Adamson räägib, et Eesti teadus on väga heal tasemel. Näiteks Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudis töötavad Toomas Rõõmu ja Urmas Nageli töörühmad, kelle uurimused on ilmunud väga kõrgetasemelistes rahvusvahelistes teadusajakirjades. Seega on Eestis täiesti võimalik teha teadust, mis jõuab maailma tippseltskonda. Ka Tallinna Tehnikaülikoolis ja Tartu Ülikoolis leidub väga tugevaid teadlasi.
Tippteaduse jaoks on koostöö äärmiselt oluline – kui on võimalik teha koostööd mõne maailma juhtiva ülikooli või teaduskeskusega, annab see teadusele kindlasti palju juurde ning Adamson on seda ka ise teinud, näiteks töötades kolm kuud Pennsylvania ülikoolis. Rahvusvaheline koostöö on tähtis, et hoida teadust Eestis tipptasemel. Eestis töötades on Adamson leidnud väga võimekaid koostööpartnereid, kellega on avaldatud artikleid kõrgetasemelistes teadusajakirjades. Seega ei saa ta kuidagi väita, et Eestis teadust teha ei saa – vastupidi, võimalused on olemas, tuleb vaid olla avatud ja need üles otsida.
/nginx/o/2025/06/18/16933367t1h5d6b.jpg)
Teadus ja ettevõtlus
Adamsonil on Ideid palju ja neid oleks võimalik ka rakendada. Aga ta on endaga aus – neljakümnenda eluaasta künnisel tuleb teada, kes sa oled. Ta ei ole lihtsalt ettevõtja tüüp. Eelkõige meeldib talle suhelda, õpetada ja teadust teha. Tema tugevus on keeruliste probleemide lahendamine teaduses, mis võib viia ka rakendatavate avastusteni, kuid ettevõtlust endale ei kujuta ette.
Sellele vaatamata on Adamson kaasa löönud rahvusvahelistes kaitsetööstuse projektides ja COVID-vaktsiini tehnoloogia arenduses. Seega ikkagi osaliselt ettevõtluse ja rakendusteaduse juures.
Adamson ei eita, et tema tugevus peitub keerulise informatsiooni analüüsimises ja lahenduste leidmises. Näiteks kaitsetööstuse projektides aitas ta välja töötada ülitugevaid materjale, mida saab kasutada kaitsevestides. Samuti ka vaktsiinide ja ravimite arenduse projektides, sealhulgas COVID-vaktsiini tehnoloogias, mille eest anti ka Nobeli preemia, õnnestus tal tõesti oluliselt panustada.
/nginx/o/2025/06/18/16933358t1h9295.jpg)
Mida teha põlevkivituhaga?
Kas Virumaa kolledž pakub sellele uusi lahendusi? Adamson arvab, et üht ja kõigile sobivat lahendust pole lihtne leida, kuid teemaga tegeletakse aktiivselt. Virumaa kolledžis tegutseb Kestlike Keemiatehnoloogiate Kompetentsikeskus, kus uuritakse võimalusi põlevkivi väärindamiseks ning uute materjalide ja kemikaalide loomiseks. Tegemist on keeruka probleemiga, millele ühtset lahendust ei pruugi leiduda, kuid tööd tehakse.
Kas teadlased saavad midagi ära teha kliimamuutuse pidurdamiseks?
Adamson usub, et kindlasti saab. Kui rääkida laiemalt keskkonnateemadest, siis on võimalik arendada uusi keskkonnasõbralikke materjale ja tehnoloogiaid, mis säästavad loodusvarasid. TalTechis tegutsevad uurimisrühmad, mis tegelevad näiteks uute, tõhusamate ja keskkonnasõbralikumate päikesepatareide arendamisega. Kuigi need arengud ei juhtu üleöö, näeme siiski ühiskonnas juba suuri muutusi. Paljud uued lahendused, mida igapäevaelus kasutame, on just teadlaste töö tulemus. Keemiatööstus on samuti märkimisväärselt arenenud – see ongi teadlaste panus paremasse tulevikku.