/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2025/06/12/16916239t1hea15.jpg)
Eesti on seadnud sihiks päästa ohustatud ebapärlikarbi populatsioon ning Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) rajas Lahemaa rahvusparki spetsiaalse kasvatusjaama. Uue jaama eesmärk on tugevdada ebapärlikarbi noorte isendite ellujäämisvõimalusi ja suurendada igal aastal kasvatavate noorte karpide arvu kuni 14 000 isendini, mis on märkimisväärne tõus võrreldes varasemate võimalustega.
Ebapärlikarp on Eesti ainus looduslik pärlikarbi liik ja kuulub range kaitse alla. Ajalooliselt olid karbid hinnatud oma pärlite tõttu ning 300 aastat tagasi oli karbikorjamine levinud majandusharu. Sellise ülekasutamise tõttu ning keskkonna halvenemise tõttu on paljud populatsioonid tänapäeval kadunud.
RMK pärlikarbiekspert Katrin Kaldmaa kinnitusel on olemasolevad ebapärlikarbi populatsioonid bioloogiliselt heas seisundis, kuid nende noorjärgud ei suuda looduses piisavalt ellu jääda. Kasvatusjaam pakub tõhusat võimalust kiirendada karpide kasvu ja suurendada järelkasvu.
Ebapärlikarpidel on ökosüsteemis oluline roll veefiltritena, aidates vett puhastada ja luues soodsa elukeskkonna muudele liikidele nagu forellid ja mitmesugused veetaimed. Nad aitavad kaasa jõepõhja struktuuri muutmisele, pakkudes elupaika väiksematele organismidele ning tagades toiduahela jätkusuutlikkuse.
/nginx/o/2025/06/13/16920756t1h8f41.jpg)
Kuidas kasvatusjaam karpe kasvatab?
Kasvatusjaama toimimispõhimõte on jäljendada looduslikke tingimusi, hoides karpe neile sobivas vees, kuni nad saavutavad piisava suuruse loodusesse tagasilaskmiseks. Kaldmaa toob esile, et karpide looduslik puhastusvõime ja rolli tõttu veeökosüsteemis on nende säilitamine ülioluline kogu veekeskkonna tervisele.
Ehkki Eesti siseveekogude olemus on viimastel aastatel halvenenud, loodavad ekspertide hinnangud ja rahvusvaheline koostöö tuua positiivseid muutusi, et taastada ka teisi potentsiaalseid elupaiku kogu riigis. RMK projekt võiks olla mudel teiste sarnaste algatuste jaoks, et edendada meie vete bioloogilist mitmekesisust ja säilitada väärtuslikku pärandit tulevastele põlvedele.
:format(webp)/nginx/o/2025/06/12/16916224t1h01b5.jpg)
Miks karpe kasvatada vaja on?
Pärlikarbid, mis on praeguses seisus väga elujõulised, ei suuda siiski looduslikult piisavalt paljuneda. Üheks tõsisemaks probleemiks on jõe põhja kvaliteedi langus, mis takistab noorte karpide ellujäämist. Eelnevatel aastakümnetel on jõe sette sissetungi ja ummistuse tõttu vähenenud vastsete ellujäämisvõimalused. Uus kasvatusjaam võimaldab kasvatada karpe kontrollitud tingimustes, et tõsta nende osakaalu ja elujõudu.
Karbid ei paljune aga niisama. Nende elu algab forelli lõpustel – noored vastsed parasiteerivad forellil ja seejärel langevad jõe põhja. Kuna see looduslik tsükkel on häiritud, kasutatakse kasvatatud forelle, keda teadlased ise karpide vastsetega nakatavad. Nii saadakse palju erineva geneetikaga karpe ja tõstetakse ellujäämise tõenäosust.
Karpide kasvatamise viisiplaani aluseks on ettevaatlik meetod, kus karbid kogutakse lähedalasuvatest jõgedest ja kasvatatakse sobivates veetingimustes kuni nad saavutavad 1,5 sentimeetri suuruse, misjärel nad lastakse loodusesse.
Juba on näha esimesi tulemusi – sadakond noort karpi on looduses leitud. Kuigi see pole piisav, et tagada liigi püsimine, annab see lootust. Kui kõik läheb hästi, võib viie aasta pärast öelda, et Eesti pärlikarbid on tõepoolest tagasi. Seni aga peavad teadlased mõtlema karpide kombel – vaikselt, järjekindlalt ja pikki aastaid ette.
Kasvatuse edukus on andnud alust lootusteks, kuigi uute populatsioonide loomist teistesse Eesti jõgedesse ei ole veel kindlalt lubatud. Projekti juba saavutatud edu ja rahvusvaheline koostöö annavad optimismi, et viiakse läbi edasine töö, et tagada pärlikarbi populatsioonide kasv jätkusuutlikumalt. Järgmise viie aasta jooksul kavatseb RMK keskenduda uutele arengusuundadele, et parandada liikide elujõulisust ja säilitada ökoloogiline tasakaal.