/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2025/06/11/16914871t1ha813.jpg)
Teadlased avastasid Türgist tuhandeid aastaid vana leivaretsepti – ja nüüd ei suuda kohalik pagaritöökoda nõudlusega sammu pidada. Esimene partii müüdi läbi mõne tunniga ning pagaritöökoda on sellest ajast alates müünud iga päev umbes 300 pätsi leiba.
Umbes 5000 aastat tagasi mattis keegi tükikese kõrbenud leiba maja läve alla paigas, mis asub tänapäeva Kesk-Türgis Eskişehiri piirkonnas. Arheoloogid kaevasid selle välja 2024. aasta septembris Küllüoba Höyüki pronksiajalisel asulakohal, mida on uuritud juba aastakümneid. Hämmastavalt hästi säilinud leib on olnud alates 28. märtsist vaatamiseks Eskişehiri arheoloogiamuuseumis. See on vanim küpsetatud leib, mis on väljakaevamistel päevavalgele tulnud, ja see on suuresti säilitanud oma kuju, ütles arheoloog ja väljakaevamiste juht Murat Türkteki AFP-le antud intervjuus.
/nginx/o/2025/06/11/16914880t1h6720.jpg)
Analüüs näitas, et leib oli valmistatud jämedalt jahvatatud ümarspeltanisujahust, läätseseemnetest ja ühe taime lehtedest, mida kasutati loodusliku kergitusaine ehk juuretisena. Leib oli lapik nagu pannkook, kettakujuline ja läbimõõduga umbes 12,7 sentimeetrit. Et teada saada, kas retsepti oleks võimalik uuesti kasutada, pöördusid kohalikud ametnikud Eskişehiris asuva pagarikoja Halk Ekmek poole. Kuna iidset ümarspeltanisu Türgis enam ei kasvatata, kasutasid pagarid selle lähedast sugulast Kavilca nisu koos bulguri ja läätsedega, et matkida algseid koostisosi. Selgus, et see leib on tõepoolest maitsev. Esimene partii müüdi läbi mõne tunniga ning pagaritöökoda on sellest ajast alates müünud iga päev umbes 300 pätsi Küllüoba leiba.
/nginx/o/2025/06/11/16914904t1h8c2f.jpg)
Tänu linna toetustele maksab leib vaid 50 Türgi liiri (umbes 1,30 USA dollarit). Veel üks köitev aspekt selle leiva juures on see, et see on valmistatud põuakindlatest põllukultuuridest. See on äratanud huvi nii arheoloogide kui kohalike ametnike seas. Türgi põllunduses kasvatatakse hetkel veemahukaid kultuure, nagu mais ja päevalilled, kuid Kavilca nisu on nii põua- kui haiguskindel. Meie esivanemad annavad meile väärtusliku õppetunni. Nagu nemad, peaksime ka meie liikuma vähem vett nõudvate ja vastupidavamate kultuuride poole, ütles Eskişehiri linnapea Ayşe Ünlüce AFP-le.
Allikas: gizmodo.com ja phys.org