/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2025/06/10/16912814t1h968a.jpg)
Hiljutised teadustööd on jõudnud järeldusele, et neandertallased sooritasid teise suure rände Ida-Euroopast Kesk- ja Ida-Euraasiasse ajavahemikus 120 000 kuni 60 000 aastat tagasi. Nende rändeteed on aga pikka aega olnud mõistatuseks – peamiselt seetõttu, et neid kahte piirkonda ühendavaid arheoloogilisi leiukohti on vähe.
Uues analüüsis on antropoloogide meeskond arvutisimulatsioonide abil pakkunud välja võimalike rändeteede kaardi, millest järeldub, et neandertallased kasutasid tõenäoliselt jõeorgusid looduslike kiirteedena ja rändasid soojematel perioodidel, et läbida ligikaudu 3250 kilomeetrit vähem kui 2000 aastaga. Uuringu tulemused näitavad, et vaatamata takistustele, nagu mäed ja suured jõed, võisid neandertallased ületada Põhja-Euraasia üllatavalt kiiresti, selgitab Emily Coco, kes alustas uuringuga New Yorgi ülikooli (New York University) doktorandina ja on nüüd järeldoktor Portugalis asuvas Algarve ülikoolis (University of Algarve).
Uuring, mis ilmus ajakirjas PLOS One, viidi läbi koos Radu Iovitaga, kes on kaasprofessor New Yorgi ülikooli inimkonna päritolu uuringute keskuses (Center for the Study of Human Origins). Need leiud annavad olulise ülevaate iidsete rännete teekondadest, mida praegu ei saa arheoloogiliste andmete põhjal uurida, ja näitavad, kuidas arvutisimulatsioonid aitavad avastada uusi vihjeid.
/nginx/o/2025/06/10/16912834t1h5e4e.jpg)
Neandertallaste kahe aastatuhande pikkuse rännaku simulatsiooni koostamisel võtsid Coco ja Iovita arvesse maastiku kõrgust ning rekonstrueerisid iidsed jõed, liustikubarjäärid ja temperatuuri, et modelleerida isendite liikumisotsuseid – lähenemine, mis sarnaneb nii tänapäeva inimeste kui ka loomade liikumise modelleerimisel kasutatavaga, kuid mida pole varem neandertallaste puhul rakendatud. Autorid leidsid võimalikud rändeteed kahel iidsel perioodil – mereisotoopstaadiumil 5e [MIS 5e] (algas umbes 125 000 aastat tagasi) ja mereisotoopstaadiumil 3 [MIS 3] (algas umbes 60 000 aastat tagasi) –, mida iseloomustasid soojemad temperatuurid ja mis olid seetõttu liikumiseks sobivamad.
Arvutisimulatsioonid, mis viidi läbi NYU Greene superarvutiklastris (NYU Greene Supercomputer Cluster), näitasid, et neandertallased võisid jõuda Euraasia Siberi Altai mägedesse 2000 aasta jooksul kas MIS 5e või MIS 3 perioodil, kasutades mitmeid võimalikke teekondi, mis kõik järgivad sama põhilist põhjasuunalist rada läbi Uurali mägede ja Lõuna-Siberi, ristudes sageli samadest ajaperioodidest pärit tuntud arheoloogiliste leiukohtadega. Autorid lisavad, et uuring heidab valgust neandertallaste ja teiste iidsete inimgruppide vastastikmõjudele. Täpsemalt oleksid nende rändeteed viinud neid aladele, mida juba asustasid Denisi inimesed – see on kooskõlas olemasolevate tõenditega kahe liigi omavahelisest ristumisest.
Neandertallased võisid rännata tuhandeid kilomeetreid Kaukasuse mägedest Siberisse vaid 2000 aastaga, järgides jõekoridore, ütleb Iovita. Ta selgitab, et kuigi teised on spekuleerinud sellise kiire ja pikaajalise rände võimalikkuse üle geneetiliste andmete põhjal, on seda olnud raske tõestada piirkonna piiratud arheoloogiliste tõendite tõttu. Üksikasjalike arvutisimulatsioonide põhjal näib, et see ränne oli mineviku soojade kliimaperioodide maastikutingimuste peaaegu vältimatu tulemus.
Allikas: phys.org