Selgus põudade üks põhjus – janust vaakuv atmosfäär, loe lähemalt, millega tegu

Põuad muutuvad kogu maailmas üha raskemateks ja ulatuslikumateks. Kuid süüdi pole ainult muutunud sadememustrid – ka atmosfäär muutub janusemaks. Ajakirjas Nature avaldatud uuringus näitavad Osaka Ülikooli teadlased, et see kasvav «atmosfääri janu» – tuntud ka kui atmosfääriline aurumisnõudlus (atmospheric evaporative demand ehk AED) – vastutab ligikaudu 40% ulatuses põuade suurenemise eest viimase nelja aastakümne jooksul (1981–2022). Et mõista AED mõju, kujutlege, et sademed on sissetulek ja aurumisnõudlus on kulu. Isegi kui teie sissetulek (vihm) ei muutu, läheb bilanss puudujääki, kui kulutused (AED) suurenevad. Täpselt see toimubki põua puhul: atmosfäär nõuab rohkem vett, kui maa suudab loovutada. Kuna planeet soojeneb, kasvab ka atmosfääri veevajadus – tõmmates niiskust muldadest, jõgedest, järvedest ja isegi taimedest. Selle kasvava januga kaasneb tõsisem põud ka seal, kus sademete hulk pole oluliselt vähenenud. AED kirjeldab, kui palju vett soovib atmosfäär pinnalt saada. Mida kuumem, päikesepaistelisem, tuulisem ja kuivem on õhk, seda rohkem vett see nõuab – isegi kui sademete hulk ei ole vähenenud. Seega täheldatakse põuda isegi piirkondades, kus vihma on sadanud tavapäraselt. See janunev atmosfäär kuivatab maapinda kiiremini ja intensiivsemalt ning põhjustab suuremat stressi, kui vett ei ole piisavalt. Meie uus analüüs näitab, et AED ei süvenda mitte ainult olemasolevaid põudasid – see ka laiendab nende ulatust. Aastatel 2018–2022 kasvas ülemaailmne põuast mõjutatud maismaa pindala 74%, millest 58% oli põhjustatud suurenenud AED-st. Uuring toob välja, et 2022. aasta oli nelja aastakümne kõige põuasem. Enam kui 30% maailma maismaast koges mõõdukat kuni äärmuslikku põuda. Euroopas ja Ida-Aafrikas oli põud 2022. aastal eriti ränk – seda tingis peamiselt AED järsk kasv, mis tugevdas kuivamist ka seal, kus vihma hulk polnud oluliselt langenud. Euroopas oli laialdane kuivus tõsiste tagajärgedega: jõgede madal veetase pärssis hüdroenergia tootmist, põllukultuuride saagid langesid vee nappuse tõttu ja paljudes linnades tekkisid veepuudused. See avaldas enneolematut survet veemajandusele, põllumajandusele ja energeetikasektorile, ohustades inimeste elatist ja majanduslikku stabiilsust. Meie uurimisrühm kasutas kvaliteetset ülemaailmset kliimaandmestikku – sealhulgas temperatuuri, tuulekiirust, õhuniiskust ja päikesekiirgust – et hinnata, kui palju niiskust suudab atmosfäär maapinnalt ja taimestikust ammutada. Need näitajad liideti, et mõõta AED-i ehk seda, kui «janune» õhk on. Kasutades rahvusvaheliselt tunnustatud põuaindeksit, mis arvestab nii sademete hulka kui ka AED-i, suudetigi kaardistada, millal, kus ja miks põuad aina karmimaks muutuvad. Selle põhjal saame välja arvutada, kui suur osa halvenemisest tuleneb just atmosfääri kasvavast janust. Tulevikuväljavaated on murettekitavad, eriti piirkondades, mis on niigi põuale vastuvõtlikud – nagu Lääne- ja Ida-Aafrika, Lääne- ja Lõuna-Austraalia ning Ameerika Ühendriikide edelaosa – kus AED on viimase kahekümne aasta jooksul vastutanud enam kui 60% põua raskuse eest. Kui atmosfääri niiskusenälga ei arvestata põuaseire ja -planeerimise käigus, võivad valitsused ja kogukonnad tegelikku riski alahinnata. Arvestades, et globaalsed temperatuurid tõusevad tõenäoliselt veelgi, tuleb valmistuda sagedasemateks ja tõsisemateks põudadeks. Selleks on vaja mõista ja arvestada seda kasvavat atmosfääri janu. Teades, mis põhjustab konkreetses kohas põuda, saame targemalt kohaneda. AED peab olema keskne osa meie põuaseirest, modelleerimisest ja planeerimisest. Põudade põhjuste määratlemine on oluline tõhusate lahenduste leidmiseks. Kui põuad on peamiselt tingitud sademete vähenemisest, tuleb keskenduda veevarude säilitamisele. Kui aga AED on peamine tegur – nagu see paljudes piirkondades juba on –, tuleb lahendused suunata aurumise vähendamisele ja taimede veestressi leevendamisele. See võib hõlmata põuakindlate kultuuride kasvatamist, tõhusamate niisutussüsteemide rajamist, mulla kvaliteedi parandamist või elupaikade taastamist, et hoida niiskus maapinnas. Nagu meie uuring näitab, suurendab globaalse soojenemisega seotud AED põudade raskust isegi seal, kus sademete hulk ei ole langenud. Selle eiramine tähendab riski alahindamist.

Allikas: The Conversation