/nginx/o/2025/06/06/16900843t1h01e6.jpg)
Türkmenistan teatas neljapäeval, et kraatri leegid, mis on pool sajandit lõõmanud paigas, mida tuntakse kurikuulsa Põrguväravana, on vähenenud kolm korda. See võib tähendada lõppu ühele maailma pikaajalisemale ja visuaalselt dramaatilisemale keskkonnakatastroofile.
Karakumi kõrbes asuv tulekraater on lakkamatult põlenud alates 1971. aastast. Põleng sai alguse, kui nõukogude teadlased puurisid piirkonnas maagaasi otsides kogemata maa-alusesse gaasitaskusse. Kartes mürgiste gaaside levikut, otsustati lekkiv gaas süüdata, eeldades, et see põleb mõne nädalaga ära. Paraku on leegid möllanud siiani.
Aastakümneid kestnud põleng on paisanud atmosfääri tohututes kogustes metaani. See kasvuhoonegaas on kordades tugevam kliimasoojenemise põhjustaja kui süsihappegaas. Sellest hoolimata on Põrguväravast saanud erakliku ja suletud Türkmenistani peamine turismiatraktsioon, meelitades ligi rändureid üle maailma.
:format(webp)/nginx/o/2025/06/06/16900847t1h6172.jpg)
Ametnike sõnul on tulekahju intensiivsust suudetud vähendada kolm korda, kuigi täpset ajakava põlemise lõpu saavutamiseks ei täpsustatud. «Kui varem oli leekidest kumav tohutu valgus nähtav mitme kilomeetri kaugusele, millest ka nimi Põrguvärav, siis nüüd on alles vaid ähmane põlemiskolle,» selgitas riikliku energiaettevõtte Turkmengaz direktor Irina Lurjeva.
Lurjeva lisas pealinnas Aşgabatis toimunud keskkonnakonverentsil, et metaani püüdmiseks ja põlengu vähendamiseks on tulekolde ümber puuritud arvukalt uusi puurauke. See strateegia näib olevat vilja kandnud.
/nginx/o/2025/06/06/16900848t1ha03f.jpg)
Türkmenistan on üks maailma kõige suletumaid riike ja omab hinnanguliselt maailma suuruselt neljandaid maagaasivarusid. Samas nimetab Rahvusvaheline Energiaagentuur (IEA) Türkmenistani gaasilekete tõttu maailma suurimaks metaanireostajaks. Seda väidet on riigi võimud küll korduvalt tagasi lükanud. Põrguvärava taltsutamine võib olla samm riigi keskkonnajalajälje parandamise suunas, kuid ka märk soovist vähendada väärtusliku maagaasi raiskamist.
Allikas: sciencealert.com