Loodusesse targalt: peamised reeglid, mida iga matkaja peaks teadma

Kevad ja suvi toovad inimesed taas metsaradadele, randa ja telkimispaikadesse. Kuid looduses viibimine ei ole päris piiramatu vabadus – seal kehtivad reeglid, mis tagavad nii looduse kui ka inimeste heaolu. Keskkonnaameti peainspektor Piret Reinsalu jagab praktilisi nõuandeid, mida looduses liikudes silmas pidada.

Piret Reinsalu tõdes, et kuigi igaüheõigus on kehtinud juba üle kümne aasta, püsivad looduses liikumise kohta küsimused ja ebaselgused. «Reeglid on laiali kirjutatud päris mitmesse seadusesse: keskkonnaseadustiku üldosa, looduskaitseseadus ja metsaseadus,» selgitas Reinsalu, lisades, et seadused kattuvad osaliselt ja reguleerivad käitumist erinevates kohtades. Ta rõhutas siiski, et reeglid on loogilised ning rikkumised tulenevad pigem teadmatusest kui pahatahtlikkusest.

Autoga randa sõitmine – levinud eksimus

Üks sagedasemaid teadmatusest tulenevaid rikkumisi on Reinsalu sõnul mootorsõidukiga rannal ja kaldal liiklemine. «Paljud soovivad ilusa ilmaga randa minnes auto võimalikult veepiiri lähedale parkida, kuid väljaspool selleks ettenähtud teid on see keelatud,» toonitas peainspektor. Suuremate veekogude ääres kehtib 200-meetrine ja väiksemate ümber 100-meetrine piiranguvöönd, kus sõidukiga liikuda ei tohi. Ka parkimisel tuleb lähtuda loogikast – auto ei tohi takistada teiste liikumist ega kahjustada loodust. «Põhjus on lihtne: ranna ja kalda kooslused on õrnad ning sõidukid kahjustavad neid. See reegel kehtib nii riigi- kui ka eramaal,» selgitas Reinsalu.

Planeeri oma teekond ja tunne piiranguid

Enne loodusesse minekut soovitab Keskkonnaamet tutvuda piirkonna kaartidega Maa-ameti geoportaalis, kus on olemas ka looduskaitse rakendus. See näitab kehtivaid liikumispiiranguid reaalajas ning toimib ka nutitelefonis. «Nii on võimalik juba enne teele asumist või ka kohapeal olles selgeks teha, kus tohib liikuda ja kus mitte,» märkis Reinsalu. Looduskaitsealale minnes tuleks kindlasti tutvuda konkreetse ala kaitse-eeskirjaga, kuna piirangud ja lubatud tegevused võivad erineda sõltuvalt kaitse-eesmärkidest, hooajast või piirkonnast. Samas on palju RMK rajatud matkaradasid ja lõkkekohti, mis on kõigile vabalt kasutatavad.

Kallasrada peab olema läbitav ja seda ei tohi tõkestada, olenemata sellest, kas tegu on era- või riigimaaga. Foto: Youtube/Kogukonna Klubi

Kallasrada ei ole kellegi tagahoov

Oluline teema on kallasrada, mis peab olema kõigile ligipääsetav. «Laevatatavate veekogude ääres on kallasraja laius 10 meetrit ja mittelaevatatavate puhul 4 meetrit,» täpsustas Reinsalu. «See rada peab olema läbitav ja seda ei tohi tõkestada, olenemata sellest, kas tegu on era- või riigimaaga.» Maaomanik ei pea kallasrajale eraldi teed rajama, kuid ei tohi takistada seal liikumist näiteks aiaga ilma vastava loata. Aia ehitamiseks kuni veepiirini on vaja kohaliku omavalitsuse luba ja põhjendatud vajadust, näiteks loomade karjatamiseks. «Ühe lamba olemasolu ei anna automaatselt õigust kallasrada sulgeda,» muigas Reinsalu. Kui aial on värav ja silt, mis palub selle enda järel sulgeda, võib sealt läbi minna, austades maaomaniku valdust ja jättes endast maha võimalikult vähe jälgi.

Maaomanik ei pea kallasrajale eraldi teed rajama, kuid ei tohi takistada seal liikumist näiteks aiaga ilma vastava loata.

Vaidlused maaomanikega ja lahenduste otsimine

Äsjane näide on tuua Läänemaalt Ramsi poolsaarelt, kus maaomanik on takistanud ligipääsu poolsaare tippu, tuues põhjenduseks külastajate võimaliku lagastamise. Reinsalu sõnul ei ole selline ennetav eeldus õigustatud. «Enamik looduses liikujaid käitub korrektselt. Kallasrada peab olema avatud ja kui sinna soovitakse tara ehitada, peab see olema asjalikult põhjendatud ning tagatud läbipääs,» selgitas ta. Ka «kuri koer» ei ole piisav argument kallasraja sulgemiseks, kui koer takistab reaalselt inimeste liikumist. «Kui ostad mereäärse kinnistu, pead arvestama, et kallasrada on avalikuks kasutamiseks. See on meie kõigi ühine õigus nautida merd ja veekogusid,» rõhutas Reinsalu.

Eramaal liikumine ja loodusandide korjamine

Piret Reinsalu sõnul eeldatakse väljaspool kaitsealasid asuval tavalisel eramaal liikumise lubamist, kui seal pole selgeid tõkendeid või piiranguid. «Kui ma jalutan metsas ja korjan seeni või marju ning mulle ei tule ette silti või aeda, siis ma võingi seal liikuda ja seda eeldataksegi lubatuks,» selgitas Reinsalu. «Seal võib korjata ka marju, seeni ja mahakukkunud oksi, ka eramaal.»

Kui eraomanik soovib oma maal viibimist piirata, peab see olema arusaadavalt tähistatud. Reinsalu rõhutas, et sildid peaksid olema viisakad ja informatiivsed.

Kui eraomanik soovib oma maal viibimist piirata, peab see olema arusaadavalt tähistatud. Reinsalu rõhutas, et sildid peaksid olema viisakad ja informatiivsed. «Selle asemel, et ähvardada, võiks omanik sildil selgitada, mida maal teha lubatakse – näiteks jalutada, aga mitte seeni korjata – või millal on liikumine piiratud, näiteks nädalavahetustel,» soovitas ta. Lihtsalt silt «eramaa» iseenesest liikumist ei keela. Ka avalikult kasutatavad teed, mis läbivad eramaid, on mõeldud liiklemiseks.

Veekogud ja telkimine eramaal

Reinsalu kinnitas, et alla viie hektari suurused veekogud, mis asuvad täielikult ühe maaüksuse piirides, ei pruugi olla avalikult kasutatavad ning omanikul on õigus seal liikumist ja kasutamist, sealhulgas kalapüüki, piirata. «Kuidas ma looduses olles hindan, kas veekogu on viis või kuus hektarit, on tunnetuse küsimus, kuid kõige mõistlikum on enne minekut kaardilt uurida, kuhu minnakse,» lisas ta.

Eramaal telkimine on lühiajaliselt, sisuliselt üheks ööks, lubatud, kui maaomanik pole seda piiranud.

Lõkke tegemine: ettevaatus ennekõike

Lõkke tegemisega tuleb olla ülimalt ettevaatlik, eriti arvestades viimaste aastate põuaseid suvesid. «Mõistlik on lõket teha ainult selleks ettenähtud ja ettevalmistatud kohas. Võõras metsas, kus jumal juhatab, lõket teha ei tohi,» hoiatas Reinsalu. Ka ettenähtud lõkkekohtades tuleb arvestada ilmaolusid, nagu tugev tuul ja pikaajaline kuivus. Lõkkematerjaliks sobivad RMK poolt varutud puud (mida tuleb kasutada säästlikult) või mahalangenud oksad. «Ei pea minema kirvega saja-aastast tamme langetama, et paar kilo šašlõkki ära küpsetada,» märkis ta.

Olulisemad reeglid ja faktid:

Autoga randa sõitmine on keelatud: Veepiirile liiga lähedale ei tohi sõita – suuremate veekogude ääres kehtib 200 m ja väiksemate ääres 100 m liikumiskeeld.

Planeeri ette: Kasuta Maa-ameti geoportaali ja looduskaitse rakendust, et teada, kus kehtivad piirangud.

Kallasrada peab olema läbitav: See peab jääma avatuks ka eramaal – 4–10 m laiune ala veekogude ääres, mida ei tohi suvaliselt sulgeda.

Eramaal võib liikuda, kui puuduvad selged keelavad märgid või aiad. Seeni ja marju võib korjata, kui pole piirangutega tähistatud.

Telkimine eramaal on lubatud lühiajaliselt, kui maaomanik pole seda selgelt keelanud.

Lõket tohib teha ainult ettenähtud kohtades ja kui ilm lubab.

Looduskaitsealadel kehtivad eripiirangud, eriti reservaadis ja sihtkaitsevööndis – uuri alati eelnevalt.

Looduses ei tohi häirida loomi ega linde, vigastada taimi ega prügistada.

RMK puhkekohtades kehtib öörahu alates 23.00.

Riigimaa, looduskaitsealad ja käitumisreeglid

Looduskaitsealadel kehtivad spetsiifilised reeglid ja piirangud, mistõttu on RMK sinna rajanud matkaradasid, telkimis- ja lõkkekohti, et suunata inimeste liikumist. Enne looduskaitsealale minekut tuleks tutvuda selle kaitse-eeskirjaga ning Maa-ameti looduskaitse kaardirakendusega, mis näitab ka ajutisi liikumispiiranguid (nt lindude pesitsusajal). «Kõige rangemalt on kaitstud reservaadid, kus liikumine on piiratud. Sihtkaitsevööndites võib olla ajalisi piiranguid ning enamus alast on piiranguvööndid matkaradadega,» selgitas Reinsalu.

Ka metsas kehtib öörahu

Üldine käitumisreegel looduses on liikuda nii, et ei sega teisi ega loodust. Lärmamine ja vali muusika RMK puhkekohtades on pigem heakorra ja öörahu (mis algab kell 23 ka metsas) küsimus ning sellisel juhul tuleks pöörduda politsei poole. «See on koduse kasvatuse küsimus,» lisas Reinsalu.

Kõige olulisem on meeles pidada, et looduses ei tohi häirida linde ja loomi, kahjustada nende elupaiku, vigastada puid ja põõsaid ning prügistada.

Kokkuvõttes toonitas Keskkonnaameti esindaja, et looduses liikumise reeglid on loodud kõigi huvides ning nende tundmine ja järgimine tagab meeldiva kogemuse nii loodusesõpradele kui ka maaomanikele.