/nginx/o/2025/06/04/16894228t1h0d90.jpg)
Antarktika tihedalt asustatud pingviinikolooniate väljaheidetest eralduvad ammoniaagiaurud soodustavad pilvede teket, millel on päikesevalgust peegeldades jahutav mõju Maa kliimale.
«See näitab sügavat seost ökosüsteemi ja atmosfääriprotsesside vahel,» ütleb Helsingi Ülikooli teadlane Matthew Boyer.
Pilvede tekkeks peab veeaur kondenseeruma mõne osakese ümber. Antarktikas on selliseid osakesi aga vähe.
Tolmu, taimkatte ja õhusaaste puudumise tõttu koosnevad enamik potentsiaalsetest kondensatsioonituumadest väävelhappe molekulide klastritest, mis pärinevad fütoplanktoni looduslikest heitmetest Antarktika vetes.
Varem on kindlaks tehtud, et kõrge ammoniaagisisaldus kiirendab selliste klastrite teket kuni tuhat korda.
Et teada saada, kas pingviinide väljaheited võiksid olla selleks rikkalik allikas, mõõtsid Boyer ja tema kolleegid ammoniaagi, väävelhappe ja suuremate osakeste kontsentratsioone õhus 60 000-liikmelise Adélie pingviinide (Pygoscelis adeliae) koloonia juures Antarktika poolsaarel.
«Nad haisevad kohutavalt,» märgib Boyer. «Nad on räpased linnud.»
Kui tuul puhus koloonia suunast, tõusis ammoniaagisisaldus võrreldes teiste suundadega märkimisväärselt.
Selle tulemusel tekkisid ka suuremad väävelhappe osakesed, mis olid piisavalt suured, et veeaur saaks nende ümber kondenseeruda ja pilvi moodustada. Efekt püsis veel nädalaid pärast seda, kui pingviinid olid kolooniast lahkunud.
Rohkem pilvi, eriti ookeani kohal, aitaks päikesevalgust peegeldades Maad jahutada.
Esialgu populaarteaduslikus ajakirjas New Scientist ilmunud artikkel ilmub Postimehes väljaande loal. Inglise keelest tõlkinud Sten Kohlmann.