/nginx/o/2023/12/21/15794004t1hf9ca.jpg)
/nginx/o/2025/06/03/16890979t1h397b.jpg)
Šveitsi Alpide küla tabanud loodusõnnetus kujunes just nii rängaks, nagu eksperdid olid kartnud. Nüüd koondatakse tähelepanu sellele, et niisuguseid õnnetusi ära hoida või vähemalt nende tagajärgi leevendada – ja see ülesanne muutub järjest raskemaks.
Kolmapäeval, 28. mail kell 15.30 varises Šveitsi Alpides liustik koos tohutu kivimassi ja pinnasega orgu, põhjustades purustava lööklaine ja mattes enda alla peaaegu kogu Blatteni suvitusküla. Mõne minuti kestnud katastroofi järelkaja ulatub kaugele, alates Euroopa Alpide järskudest orgudest kuni Himaalaja kõrgete tippudeni.
Ekspertide sõnul on see varing märgiline. See näitab, mis juhtub, kui kliimamuutuste tõttu sulavad liustikud kaotavad stabiilsuse ning vallandavad loodusjõud, millega inimesed pole valmis silmitsi seisma. Liustiku varisemine tõi kaasa suure hävingu. Alles on jäänud vaid üksikud hooned, kuid tänu varajasele hoiatusele ja evakuatsioonile hoiti ära suurem ohvrite hulk, pääses hinnanguliselt 300 inimest.
Mäekülg varises kokku mõne sekundiga. Hiiglaslik varing paiskas õhku sadade meetrite kõrguse tolmupilve ja ummistas Lonza jõe, millest ajutiselt sai paisjärv. Ametivõimude sõnul võib see kogunev vesi esile kutsuda külgmist erosiooni ja uusi maalihkeid.
Blatteni küla enda alla matnud rusukuhil on kohati enam kui saja meetri kõrgune. Kuigi esialgu pole hiiglaslikus rusumassis suuremaid pragusid tuvastatud, on olukord pingeline ning uute ohtude, sealhulgas mudavoolude ja nn veetaskute tekkimise risk on suur, eriti kui rusukuhilas sisalduv jää sulama hakkab.
Valais’ loodusõnnetuste ameti juht Raphaël Mayoraz selgitas, et kuue miljoni kuupmeetri suurune rusukuhi koosneb kivimitest ja prahist, millele lisandub hinnanguliselt kolm miljonit kuupmeetrit jääd. Just selle jää sulamine võib käivitada uusi ohtlikke protsesse. «Kui jää sulab, võivad tekkida mudavoolud,» hoiatas Mayoraz. Ta avaldas siiski lootust, et orus allpool asuv Ferdeni paisu tamm suudab võimalikud mudavoolud peatada, mida on kinnitanud ka simulatsioonid.
Olukord võib muutuda kriitilisemaks, kui mitu ohtlikku sündmust peaksid toimuma samal ajal – sel juhul tuleks kaaluda ka Gampeli ja Stegi külade evakueerimist.
Teine potentsiaalne oht on Lonza jõgi. Kui vesi uuristab endale rusukuhilas uue sängi, võivad tekkida varjatud «veetaskud» ehk veekogumid, mida pole silmaga näha ja mis võivad ootamatult valla pääseda. Praegu voolab Lonza siiski suhteliselt kontrollitult ja erodeerib rusumassi aeglaselt. Ka prognoositud sademete suhtes ei pea geoloogide sõnul esialgu halvimat kartma ning rusukuhila taha tekkinud järve veetase on isegi meetri võrra langenud.
Mägi on ähvardav
Murettekitav on aga Blatteni kohal asuva Kleine Nesthorni mäe ebastabiilsus. Mayoraz’ sõnul on seal endiselt liikvel umbes 100 000 kuupmeetrit materjali. Kuigi Birchi liustik ise on suures osas kokku varisenud ega kujuta enam suurt ohtu, on Kleine Nesthorni vastasküljele kuhjunud kuni kümne meetri kõrgune ebastabiilne kivimass. Järgmiseks nädalaks prognoositud vihm võib ka selle liikvele päästa.
Piirkonda jälgivad ööpäev läbi päästetöötajad, sõjaväelased ja tsiviilkaitsjad, kes on valmis kohe reageerima muutustele Lonza jõe veetasemes või paisjärve tühjenemise kiiruses.
Valais’ kantoni võimude teatel püsis oht maalihke piirkonnas ka pühapäeval väga kõrge, kuna Kleine Nesthornil registreeriti endiselt suurt aktiivsust ja ebastabiilseks hinnatakse veel sadu tuhandeid kuupmeetreid kivimeid. Seetõttu pole operatsioonid rusukuhilal praegu võimalikud ning elanikel palutakse tungivalt järgida võimude juhiseid.
Lonza jõgi, mis voolab nüüd läbi rusude kogu selle ulatuses, täidab uuesti ettevaatusabinõuna tühjendatud Ferdeni veehoidlat. Kuna setete kontsentratsioon vees on kõrge, ei saa turbiine käivitada. Seetõttu avati osaliselt veehoidla põhjaava, et vett Lonzasse juhtida. See tagab, et veehoidla suudab võimaliku uue mudavoolu korral endiselt oma pidurdusfunktsiooni täita. Kogu mõjutatud tsooni, järve, jõge ja Ferdeni veehoidlat jälgitakse pidevalt mõõteseadmete abil.
Mäevaring rebis kaasa ka märkimisväärse osa metsast. Šveitsi ajalehe Blick teatel levib kogu orus värskelt raiutud puidu lõhn. Ohutusabinõuna on evakueeritud inimesi ka naabruses asuvatest Wileri ja Kippeli küladest.
/nginx/o/2025/06/03/16890978t1h3726.jpg)
Hädaoht hüüab tulles
Saksa teadusajakirja Geo.de autor Matthias Thome kirjutab ajakirja mainumbris, et ka Šveitsi Alpides asuv Kanderstegi küla seisab silmitsi suure ohuga. Üle 2800 meetri kõrgune mäetipp Spitze Stei on muutunud geoloogiliselt ebastabiilseks, mille tagajärjeks võib olla miljonite kuupmeetrite kivimassi varisemine orgu. Kohalikud teadlased ja ametnikud hoiatavad, et varingu puhul ei ole enam küsimus kas, vaid millal.
Mäe läänekülg liigub mõõtmiste järgi järjest kiiremini. Teadlaste hinnangul võib potentsiaalne varing ulatuda kuni 18 miljoni kuupmeetrini – äsjases Blatteni varingus liikus ligi kuus miljonit kuupmeetrit pinnast.
Selline kivimassiiv ohustaks otseselt turismisektorit, elamuid ja infrastruktuuri. Kuigi kogu massi üheaegne varing on ebatõenäoline, peetakse Kanderstegis võimalikuks kuni kaheksa miljoni kuupmeetri suurust mäevaringut. See hävitaks populaarse Oeschinensee järve äärsed hotellid, restoranid ja matkarajad.
Globaalne probleem kuhjub
Šveitsi Arengukoostööameti katastroofiriski vähendamise nõunik Ali Neumann märkis, et kuigi kliimamuutuste roll Blatteni juhtumis vajab veel uurimist, on selle laiemad mõjud planeedi jää ja igikeltsa piirkondadele ehk krüosfäärile üsna selged.
Kliimamuutused mõjutavad üha enam krüosfääri ja seeläbi kogukondi, kes elavad liustike lähedal, sõltuvad neist ja peavad nendega kohanema.
Varingu tõttu sai Blatten tugevasti kannatada, kuid tänu edukale läbi viidud evakuatsioonile pääsesid 300 elanikku suurematest kannatustest. See näitas, et õigete oskuste, tähelepanelikkuse ja hädaolukorra juhtimisega saab selliste katastroofide mõju märkimisväärselt vähendada.
Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni (World Meteorological Organisation ehk WMO) hüdroloogia, vee ja krüosfääri direktor Stefan Uhlenbrook rõhutas, et eriti haavatavad piirkonnad, nagu Himaalaja ja teised Aasia osad, peavad säärasteks sündmusteks paremini valmis olema.
Šveitsi geoloogid kasutavad liustike jälgimiseks mitmesuguseid meetodeid, sealhulgas sensoreid ja satelliidipilte. Kuid paljudes Aasia riikides on need süsteemid nõrgad ning andmeid ei ole piisavalt.
ÜRO sõnul oli Aasia 2023. aastal maailma kõige rohkem ilmastikust ja kliimast põhjustatud loodusõnnetustest kannatanud piirkond – peamised surmajuhtumite ja majanduskaotuste põhjustajad olid üleujutused ja tormid.
Kuid paljudel Aasia riikidel, eriti Himaalajas, puuduvad ressursid, et oma tohutuid liustikke šveitslastega võrreldaval tasemel jälgida.
2024. aasta ÜRO katastroofiriski vähendamise ameti raporti järgi on Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna riikidest vaid kahel kolmandikul varajase hoiatamise süsteemid. Kõige vähem arenenud riikidel – kes on sageli kliimamuutuste esirindel – on olukord kõige kehvem.
See lünk kajastub katastroofidega seotud hukkunute arvus. Belgias baseeruva katastroofiuuringute keskuse (Centre for Research on the Epidemiology of Disasters ehk CRED) andmetel hukkus igas maailma katastroofis keskmiselt 189 inimest, Aasias ja Vaikse ookeani piirkonnas aga koguni 338.
Nepalis ja Bhutanis kliimakohanemisega tegelev geoteadlane Jakob Steiner rõhutas, et šveitsipäraste tehnoloogiliste lahenduste ülekandmine pole nii lihtne.
Himaalaja liustikud, mis varustavad veega ligi kaht miljardit inimest, sulavad kliimamuutuste tõttu kiiremini kui kunagi varem, suurendades kogukondade haavatavust ettearvamatute ja kulukate loodusõnnetuste ees. Viimastel aastakümnetel on liustike sulamisest tekkinud sadu järvi, mis võivad puruneda ja vallandada hävitavaid üleujutusi.
Aasia Arengupanga (Asian Development Bank) kliimamuutuste ja säästva arengu osakonna ekspert Declan Magee nentis, et seire ja varajane hoiatus üksi pole piisavad.
«Me peame mõtlema, kuhu me ehitame, kuhu inimesed rajavad infrastruktuuri ja kodusid ning kuidas nende haavatavust vähendada, kui nad juba ohualas elavad,» ütles Magee.
Halvimal juhul, kui varinguga kaasnevad tugevad vihmasajud, võib tekkida võimas rusuvool, mis jõuaks Kanderstegi külla, pühkides minema selle ajaloolise keskuse koos koolimaja ja hotellidega. Juunis 2024 tekitas vihmasadu juba väiksemaid kivivaringuid ning hävitas Öschibachi silla ja osa Öschi metsast.
Ka siin peetakse peamiseks põhjuseks kliimamuutusi. Alpid on soojenenud ligi kolm kraadi, mis ületab tunduvalt globaalse 1,5-kraadise eesmärgi. Tulemuseks on igikeltsa sulamine. See protsess, mis vabastab seni jääs hoitud vett, mis imbub kivimitesse, suurendab neis rõhku ja lagundab mäe sisemust.
Spitze Stei on üks enim seiratud mäetippe maailmas – sinna on paigaldatud GPS-saatjad, radarseadmed, temperatuurisensorid ja puuritud kümneid auke. Sellest hoolimata on mäe liikumise prognoosimine keeruline. Väiksemad varingud on geoloogide hinnangul vältimatud, kuid võimalik on ka suurem katastroof.
Küla reaktsioon ohule on olnud mitmetahuline: rajatud on kaitsetammid, koostatud evakuatsiooniplaanid ning piiratud uusehitust. Samal ajal kasvab kohalike seas vastasseis teadlaste ja ametkondadega. Paljud peavad ehituskeelualuse punase tsooni määramist ülemäära karmiks. Hotellipidajad nõuavad uut ja sõltumatut ekspertiisi, lootes reeglite lõdvendamist.
Oht ei ole pelgalt kohalik. Samasugune katastroof leidis aset 2017. aastal Bondos, kus Pizzo Cengalo varing hävitas küla ja nõudis kaheksa inimelu.
Kanderstegis kardetakse nüüd sama stsenaariumi kordumist. Kuid samas on kogukond lõhestunud: mõned soovivad rangemaid ettevaatusabinõusid, teised nõuavad tavapärase elu ja majanduskorralduse jätkumist.