:format(webp)/nginx/o/2025/05/31/16881998t1ha48d.jpg)
«See on täiesti uskumatu teaduslik saavutus,» ütleb Andrew Charlton-Perez, rääkides minuga videosilla vahendusel oma kontorist Readingi ülikoolis Ühendkuningriigis. Tema kolleeg, Cambridge´i ülikooli teadlane Simon Driscoll, noogutab entusiastlikult: «Sellel on tohutult erinevaid rakendusi ja kasutusvõimalusi.»
Ei, nad ei räägi kvantarvutustest ega tuumasünteesist. Jutt käib hoopis ilmaennustusest. «Inimesed lihtsalt virisevad ilmaennustuste üle, kui halvad need on,» ütleb Charlton-Perez. Meteoroloogia professorina kuuleb ta seda tihti. Kuid see tuleb sellest, et enamik inimesi ei mõista, kui keeruline on atmosfääri arvestades ilma ennustada — see on peaaegu nagu supervõime.