Suur jäätmereform on käivitumas – mis tegelikult muutub?

Oluline on ka see, mis saab jäätmetest pärast nende äravedu. Eestis on juba olemas tööstuslik võimekus töödelda paberit, pappi, klaasi ja biojäätmeid. Foto: kliimaministeerium.ee

Eesti seisab silmitsi viimase kümnendi kõige ulatuslikuma keskkonnareformiga: algamas on suur jäätmereform, mis lubab muuta kogu süsteemi lihtsamaks, läbipaistvamaks ja ausamaks – alates konteinerist kuni tehasesse jõudmiseni. Aga miks nüüd? Ja mida see tegelikult inimese jaoks tähendab?

Kliimaministeeriumi elukeskkonna ja ringmajanduse asekantsler Ivo Jaanisoo ütles Kuku raadio keskkonnasaates «Ilmaparandaja», et praegune jäätmekorraldus on killustunud ja ebaõiglane. «On piirkondi, kus sama moodi sorteerivad majapidamised maksavad jäätmeveo eest kümme korda rohkem,» toob ta välja. Süsteemis on kolm osalist: omavalitsused, pakendikogujad ja prügivedajad – ent nende koostöö lonkab. Tulemuseks on ebaühtlane teenuse kvaliteet ja segadus sorteerimise loogikas.

Reformi eesmärk: vähem prügi, uus ressurss

Reformi keskmes on selge loogika: mida paremini suudame jäätmeid kodus sorteerida, seda rohkem saab neist teha uusi tooteid. Eestis ei hakata inimesi koormama Soome stiilis seitsme prügikastiga – siht on neli liiki jäätmeid: biojäätmed, paber, pakendid ja segaolme. Klaas liigub avalikesse kogumispunktidesse.

Kõige suurem potentsiaal peitub pakendites – kui need on puhtad ja õigesti eraldatud, saab neist teha uusi plasttooteid. Aga piisab ühest eksimusest, näiteks kui pakendiprügisse satub klaasi või biojäätmeid, ja kogu partii on rikutud.

«Neid ei kallata kokku» – prügiveo suurim müüt puruneb

Levinud kartus, et prügiautos läheb kõik sorteeritu nagunii ühte kohta, on väär. Tänapäeva autod on mitme kambriga – ka kahe- või neljakambrilised –, mis hoiavad jäätmeliigid eraldi. «Ja miks peaks vedaja neid hiljem segama, kui puhtad jäätmed maksavad rohkem? Majanduslikult ei tasu see ära,» rääkis Jaanisoo.

Uus ajastu: digijäätmed, mitte segadus

Reform digitaliseerib kogu jäätmevoo. Ettevõtted hakkavad oma andmeid automaatselt edastama riigile – kaob dubleerimine ja aruandluskaos. Võib isegi juhtuda, et tulevikus saad äpist jälgida, kuhu su ketšupipudel lõpuks jõudis – kas põletusse või uueks pudeliks.

Sorteerid hästi? Võid maksta vähem

Kuna liigiti kogudes tekib segaolmejäätmeid vähem, saab nende konteinerit tühjendada harvem – näiteks kord kvartalis. See tähendab väiksemaid kulusid ja tõenäoliselt ka soodsamat arvet.

Mis tegelikult juhtub sinu prügiga?

Eestis on juba olemas võimekus töödelda paberit, klaasi, biolagunevaid jäätmeid ja plastikut. Biojäätmed saavad kompostiks või biogaasiks, klaasist tehakse uusi pudeleid Järvakandis, paber ja papp lähevad Kagu-Eesti tehastesse. Plast suunatakse sorteerimiskeskustes ringlusse – sageli rahvusvahelisel tasandil.

Mida teha vanade riietega?

Üks suuremaid uuendusi puudutab tekstiilijäätmeid. Kui seni läks enamik rõivastest põletusse või ladestati, siis Sillamäele kerkib tekstiilitöötlemise keskus, mis peaks seda mustrit muutma. Samuti luuakse materjalipank ehk digiplatvorm, mis ühendaks ettevõtted, et tootmisjäägid ei läheks raisku, vaid jõuaksid uue toormena teiste ettevõtete juurde.

Inimese jaoks tähendab see reform peamiselt üht: süsteem muutub usaldusväärsemaks ja selgemaks. Kui praegu on prügi liikumine pigem udune ja kahtlusi tekitav, siis tulevikus peaks see olema läbipaistev, mugav ja soodsama hinnaga.

«Ideaalne reform on selline, mida inimene igapäevaelus ei märkagi – prügi lihtsalt kaob ja teeb seda ausal moel,» ütleb Jaanisoo. Täna prügi. Homme uus toode.

Kuula ka pikemat intervjuud Ivo Jaanisooga: