Pulli iidsete luutööriistade saladus: teadlased selgitasid välja nende üllatava otstarbe

Pulli asulakoht avastati 1967. aastal ning arheoloogilistel kaevamistel leiti rohkelt tulekivist, luust ja sarvest esemeid. Esemete kasutusotstarve oli senini mõistatus. Foto: TlÜ Arheoloogia Teaduskogu Arhiiv

Eesti vanima teadaoleva inimasustuse, Pulli varamesoliitikumi leiukoha unikaalsed luust tööriistad läbisid esimest korda põhjaliku jäljendamisuuringu.

Uurimuses, mis keskendus peamiselt põdra kämbla- ja pöialuudest valmistatud nn Pulli-tüüpi viltuse servaga esemetele, rekonstrueeriti nende muinasesemete täielik kasutusajalugu alates valmistamisest kuni kasutuselt kõrvaldamiseni. Mikroskoopilised analüüsid ja eksperimentaal-arheoloogilised katsed viisid järeldusele, et neid tööriistu kasutati spetsiaalselt puukoore eemaldamiseks.

Pulli asulakoht Pärnu jõe ääres Sindi lähedal on erakordne varamesoliitikumi (umbes 10 950 – 10 500 aastat tagasi ehk u 9000–8550 eKr) asula. See avastati 1967. aastal ning arheoloogilistel kaevamistel Lembit Jaanitsa juhtimisel leiti rohkelt tulekivist, luust ja sarvest esemeid. Asula oli tõenäoliselt hooajaline, kasutuses kevaditi ja suviti, ning peamiseks jahiloomaks oli põder, kelle luud moodustasid ligi 90 protsenti leitud imetajaluudest.