Päikeselt eraldus just hiigelkogus ainet

NASA päikesedünaamika observatoorium (Solar Dynamics Observatory ehk SDO) jäädvustas 14. mail päikesepurske, mis on pildil nähtav vasakul ereda sähvatusena. Foto: NASA/SDO

Päikeselt paiskus äsja välja tohutu energialaeng, mis kulmineerus 14. mail aasta seni võimsaima, X2.7 klassi loitega. Aktiivsest päikeselaikude piirkonnast AR 4087 lähtunud purse oli piisavalt tugev, et tekitada Maa päevasel küljel lühiajalisi raadiohäireid. USA Riikliku Ookeani- ja Atmosfääriameti (NOAA) kinnitusel ei tohiks see sündmus Maale siiski lisaohtu põhjustada.

Kolmapäeval, 14. mail kell 8.25 maailmaaja (UTC) järgi (Eesti aja järgi kell 11.25) saavutas Päikese idaservalt alguse saanud võimas purse oma haripunkti. Erakordselt aktiivne päikeselaikude piirkond AR 4087 vallandas X2.7 klassi loite, mis on aasta senine rekord. Sellega kaasnenud intensiivne röntgen- ja gammakiirguse sähvatus häiris ajutiselt raadiosidet Maa päikesepoolsel küljel.

Loited ja kroonipursked: Päikese tormiline pale