/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2025/05/13/16840992t1h2cf5.jpg)
Uued seismilised andmed viitavad, et Marsi koore all võib peituda tohutu kogus vedelat vett, mis võib lahendada ammuse mõistatuse planeedilt kadunud ookeanide kohta ja tõstatab põneva küsimuse: kas Punase planeedi sügavustes võib olla elu?
NASA InSighti maanduri kogutud andmete analüüs, mis avaldati ajakirjas National Science Review, näitab, et seismilised lained aeglustuvad märgatavalt umbes 5,4–8 kilomeetri sügavusel. Teadlaste sõnul on see tugev viide vedela vee olemasolule, mis on sarnane Maa põhjaveekihtidega, kus vesi täidab kivimite poorid.
Kuhu kadus Marsi ookean?
Arvatakse, et miljardeid aastaid tagasi voolasid Marsil jõed ja laiusid järved. Kuid kui planeet kaotas oma magnetvälja ja atmosfäär hõrenes, kadus enamik veest pinnalt. Teadlased on pikalt püüdnud mõista, kuhu see vesi kadus, sest senised selgitused, nagu vee aurustumine kosmosesse, jäätumine poolustele ja sidumine kivimitega, ei seleta kogu kadunud vee hulka. Arvutuste kohaselt võinuks see vesi katta kogu planeedi 700–900 meetri sügavuse ookeaniga.
/nginx/o/2025/05/13/16841023t1hb139.jpg)
Uus uuring toetab hüpoteesi, et osa veest imbus sügavale Marsi koorde. Arvatakse, et Noachia ajastul, mil Marsi pommitasid sagedasti meteoriidid, tekkisid koorde praod, mille kaudu sai vesi allapoole imbuda. Sügavamal, allpool pinnase jäätumist, võisid kõrgemad temperatuurid säilitada vett vedelas olekus.
Seismilised lained paljastavad vee olemasolu
NASA InSighti missioon, mis maandus Marsile 2018. aastal, oli varustatud ülitäpse seismomeetriga, et «kuulata» planeedi sisemust. Analüüsides maavärinatest ja meteoriiditabamustest lähtuvaid nihkelaineid, avastasid teadlased anomaalse kihi, kus lained liikusid palju aeglasemalt. See viitab kõrge poorsusega kivimikihtidele, mis võivad olla täidetud vedela veega.
Arvutuste kohaselt võiks see kiht sisaldada piisavalt vett, et katta kogu Marsi pind 520–780 meetri sügavuse ookeaniga, mis on kooskõlas varasemate hinnangutega sealt kadunud vee kohta. Avastus sai võimalikuks tänu kahele meteoriiditabamusele 2021. aastal ja marsivärinale 2022. aastal, mille seismilised lained levisid läbi koore ja mis salvestati InSighti seismomeetri abil.
/nginx/o/2025/05/13/16841043t1h9af1.jpg)
Miks see avastus on oluline?
Vedel vesi on elu eeltingimus. Maal leidub mikroobe sügaval kivimite sees, kus neid toidab just vesi. Kas ka Marsi süvakihtides võiks peituda elu jäänukeid? Ainult edasised uuringud võivad sellele küsimusele vastuse anda.
Lisaks võiks see vesi tulevikus teenida inimkonna vajadusi, pakkudes joogivett, hapnikku või kütust Marsi-missioonide jaoks. Kuigi kilomeetrite sügavusele puurimine Marsil on tohutu tehniline proovikivi, viitavad uuringud, et sarnaseid veekihtide tsoone võib leiduda ka mujal, näiteks Utopia Planitia jäämuda all.
/nginx/o/2025/05/13/16841059t1h2953.jpg)
Mis saab edasi?
Praegune seismiline uuring hõlmab vaid ühte väikest piirkonda Marsil. Vaja on teha lisamissioone koos uute seismomeetrite ja võimalike puurimisrobotitega, et määrata Marsi veevarud kindlaks terviklikumalt. Samal ajal tuleb selliseid veekogumeid kaitsta Maa mikroobide eest, sest neis võib peituda Marsi päriselu – kui see üldse eksisteerib. Seni aga tasub jätkata Marsi seismilise südamelöögi kuulamist, sest Punane planeet võib osutuda Maaga sarnasemaks, kui on seni arvatud.
Allikas: phys.org