Teadlased avastasid muistsete foiniiklaste kohta midagi üllatavat

Foiniiklased mängisid iidse maailma kujundamisel olulist rolli kaubanduse ja oma meresõiduoskuste kaudu. Foto: kinnu.xyz

Üks ajaloo mõjukamaid merendusriike – Vahemere Foiniikia-Puunia (Phoenician-Punic) tsivilisatsioon – on seni olnud tuntud kui uuendusmeelne ja ekspansiivne kultuur, mille juured ulatuvad pronksiaegsetesse Levandi (Levant) linnriikidesse. Just nemad tõid maailma esimese tähestiku, millest on välja kasvanud enamik tänapäevaseid kirjaviise, ning rajasid laiaulatusliku kaubandusvõrgustiku, mis ulatus Ibeeria rannikuni.

6. sajandiks eKr tõusis Kartaago – tänapäeva Tuneesias asunud Foiniikia koloonia – Vahemere lääneosa valitsevaks jõuks. Roomlased hakkasid nende kultuuri nimetama Puunia kultuuriks ning Kartaago jäi ajalukku eeskätt kolme Puunia sõjaga Rooma Vabariigi vastu, sealhulgas Hannibali legendaarse Alpide kampaaniaga.

Kuid uus uuring seab senise arusaama selle kultuuri levikust kahtluse alla. Uurijate sõnul ei olnud Puunia kultuuri levik mitte massiline ränne Levandist, vaid pigem kultuurilise kohandumise ja ideede leviku tulemus.