Skip to footer
Saada vihje

Teadlased avastasid muistsete foiniiklaste kohta midagi üllatavat

Foiniiklased mängisid iidse maailma kujundamisel olulist rolli kaubanduse ja oma meresõiduoskuste kaudu.
  • Tugevalt omavahel seotud: Vahemere iidsed ühiskonnad olid kosmopoliitsed.

Üks ajaloo mõjukamaid merendusriike – Vahemere Foiniikia-Puunia (Phoenician-Punic) tsivilisatsioon – on seni olnud tuntud kui uuendusmeelne ja ekspansiivne kultuur, mille juured ulatuvad pronksiaegsetesse Levandi (Levant) linnriikidesse. Just nemad tõid maailma esimese tähestiku, millest on välja kasvanud enamik tänapäevaseid kirjaviise, ning rajasid laiaulatusliku kaubandusvõrgustiku, mis ulatus Ibeeria rannikuni.

6. sajandiks eKr tõusis Kartaago – tänapäeva Tuneesias asunud Foiniikia koloonia – Vahemere lääneosa valitsevaks jõuks. Roomlased hakkasid nende kultuuri nimetama Puunia kultuuriks ning Kartaago jäi ajalukku eeskätt kolme Puunia sõjaga Rooma Vabariigi vastu, sealhulgas Hannibali legendaarse Alpide kampaaniaga.

Kuid uus uuring seab senise arusaama selle kultuuri levikust kahtluse alla. Uurijate sõnul ei olnud Puunia kultuuri levik mitte massiline ränne Levandist, vaid pigem kultuurilise kohandumise ja ideede leviku tulemus.

Geenide kaudu avanenud uus ajalooline vaade

Uuringus analüüsiti 14 Foiniikia ja Puunia asulakoha inimjäänuste genoomi päritoluga Levandis, Põhja-Aafrikas, Ibeerias ja Vahemere saartel (Sitsiilia, Sardiinia ja Ibiza). Selgus, et Lääne- ja Keskvahemere Puunia asulates oli üllatavalt vähe otseseid geneetilisi jälgi Levandi foiniiklastest.

Iidse DNA (aDNA) uuringusse kaasatud asukohtade kaart. Numbrid näitavad nendes kohtades analüüsitud inimese genoomide arvu.

Uuringu juhtivautor Harald Ringbauer selgitas: «Leidsime, et Levandi foiniiklaste geneetiline panus Lääne- ja Keskvahemere-Puunia asulatesse oli väike. See viitab sellele, et foiniikia kultuur ei levinud mitte massilise sisserände kaudu, vaid kultuurilise leviku ja kohaliku kohanemise teel».

Harvardi ülikooli geneetika- ja inimarengu professor David Reich lisas: «Puunia piirkondades oli geneetiline profiil erakordselt mitmekesine. Enamik inimesi oli Sitsiilia ja Egeuse mere tänapäeva rahvastikuga sarnase päritoluga, samas kui märgatav osa oli ka tugeva Põhja-Aafrika geneetilise päritoluga.»

Kosmopoliitne maailm, kus geenid ja kultuur liikusid vabalt

Uuring toob esile, et Puunia kogukonnad olid tõeliselt kosmopoliitsed. Näiteks elasid Põhja-Aafrika päritolu inimesed kõrvuti isikutega, kes olid Sitsiilia-Aegeuse taustaga, kõikides uuritud paikades, kaasa arvatud Kartaagos. Veelgi enam, leiti suguluspaar – tõenäoliselt nõod –, kellest üks oli maetud Põhja-Aafrikasse ja teine Sitsiiliasse, mis näitab rände- ja sugulussuhete aktiivse võrgustiku olemasolu üle mere.​

Israeli Reichmani ülikooli professor Ilan Gronau rõhutas: «Uuring kinnitab, et muistne Vahemere maailm oli omavahel tihedalt läbi põimunud – inimesed liikusid ja segunesid ulatuslikult, sageli suurte geograafiliste vahemaade tagant. Need tulemused näitavad, kui võimas tööriist on muistne DNA ajaloo mõistmisel, eriti seal, kus kirjalikud allikad on napid».

Allikas: SciTechDaily

Kommentaarid
Tagasi üles