Aga see mere-elukas on nagu loibadega Reigo Ahven

Pole teada, kas Reigo Ahvena rütmitaju ületab selle mereeluka oma või mitte. Foto: Konstantin Sednev

Öeldakse, et vanale merelõvile uusi trikke ei õpeta – aga mis saab siis, kui trikk seisneb täiuslikus rütmis? Teadlased uurisid üht ootamatut kandidaati ja tulemused panevad nii mõnegi inimese kulmu kergitama. Vahel on tõde imelisem kui väljamõeldis. Kas loom suudab tõesti paremini takti hoida kui inimene? Loe edasi ja saad teada, mis juhtus, kui teadus kohtus meremuusikuga.

Kuigi rütmitaju pole ainult inimeste pärusmaa, on see loomariigis üsna haruldane oskus. Šimpansid suudavad küll mõningal määral takti hoida, ent jäävad oma võimetes inimestele alla. Üks leemuriliik on parem – aga California merilõvi Ronan ületab neid kõiki. 16-aastane emane merilõvi (Zalophus californianus), kes elab California ülikooli Santa Cruzi merebioloogia laboris (Long Marine Laboratory), on tõestanud, et oskab kohanduda uute rütmidega ja hoida takti mitmes erinevas tempos. Värske uuring näitab, et Ronani võime pole lihtsalt treeningu tulemus: kui talle anti mõista, mida teha, suutis ta rütmiliselt liikuda ka varem kuulmata tempos. Rütmivõime uurija Peter Cook California ülikoolist ja New College of Floridast märgib: Ta on uskumatult täpne – tsüklist tsüklini varieerub tema liikumine umbes kümnendiku silmapilgutuse võrra. Mõnikord tabab ta rütmi viis millisekundit liiga vara, mõnikord kümme liiga hilja – aga ta tabab taktitäpsuse ikka ja jälle.
Vaata videot:

Tegemist on vana kalaga

Ronani rütmiline anne tõusis esimest korda teadusmaailma huviorbiiti 2013. aastal, kui ta vaid kolmeaastasena õppis liikuma metronoomi taktis, seejärel ka muusikaga, kohandades liikumist vastavalt tempomuutustele. Mõned hilisemad uuringud kahtlesid tema oskuste täpsuses, viidates, et tema ajastuse varieeruvus ületas inimeste oma. Samuti tõstatati küsimus, kas tema õppimine põhineb samadel neurobioloogilistel mehhanismidel kui inimeste rütmitaju. Kuid viimase 12 aasta jooksul on Ronanile antud minimaalselt harjutusi – umbes 10–15 sekundit korraga, kokku ligikaudu 2000 seanssi. Cook rõhutab, et ta ei saanud liiga palju õpet. Tõenäoliselt on kogu tema kokkupuude rütmilise stimulatsiooniga väiksem kui tüüpilisel üheaastasel lapsel.

Paremini kui mõned inimesed

Uues uuringus testiti Ronani võimet hoida takti trummipõrinaga tempos 112, 120 ja 128 lööki minutis – viimased kaks olid talle varem tundmatud. Samade helidega testiti ka kümmet tudengit, kelle ülesanne oli hoida rütmi käsivarte liikumisega. Teadlased kirjeldavad, et nad võrdlesid Ronani sooritust täiskasvanutega, pakkudes esmakordset rütmitaju üks ühele võrdlust inimese ja mitteinimlooma vahel, kelle rütmitaju on tõestatud.
Vaata videot:

Ükski inimene ei suutnud kõigis testides Ronanist paremini esineda. Tema liikumise täpsus – nii tempo, vahe kui ka faasinurk – oli kõikides tempodes lähemal ideaalile kui mõnel inimesel. Eriti täpne oli ta kiiremate tempode puhul. Näiteks 128 löögi puhul minutis oli Ronani keskmine sooritus 129,0, samal ajal kui inimeste oma oli 126,2 lööki minutis. See näitab, et kui loomad on motiveeritud, võivad nad õppida rütmi järgima ja seda isegi täpselt.

Kognitiivne areng ja õppimisvõime

Tulemused viitavad sellele, et loomade võime rütmi järgida ei ole pelgalt meelelahutuslik nähtus, vaid peegeldab ka nende kognitiivset paindlikkust ja õppimisvõimet. UC Santa Cruzi käitumisteadlane Colleen Reichmuth lisas, et üks uuringu olulisi tulemusi on, et küpsemine ja kogemus loevad. See pole lihtsalt rütmitaju test. See peegeldab tema kognitiivset arengut ja võimet mäletada ning täiustada omandatut. Uuringus rõhutati ka auhindamise aspekti: inimosalejatele anti tänutäheks uuringu info, Ronanile anti kala ja jääga täidetud mänguasi. Kui järgmine kord näed merilõvi rütmis pead noogutamas, mõtle sellele kui tulemusele miljonite aastate pikkusest arengust – ja võimalikust võtmest loomade tajumaailma mõistmiseks.

Allikas: Science Altert