/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2025/05/06/16824320t1h4f05.jpg)
Ungari arheoloogid leidsid Somló künkalt rohkem kui 3000 aasta vanuse pronksi- ja rauaaegse aardekogu, mis võib heita uut valgust Hallstatti kultuuri arengule Kesk-Euroopas. Nüüdseks on leitud üle 300 hinnalist eset, mis viitab, et Somló künkal võisid kunagi tegutseda mitmed pronksitöökojad.
Ungari lääneosas Somló künkal avastatud märkimisväärne muistne aardeleid ulatub ajaliselt rohkem kui kolme aastatuhande taha. Arheoloogide hinnangul pärineb suurem osa esemetest hilisest pronksiajast (u 1400–900 eKr), kuid küngas peidab ka üht piirkonna suurimat varase rauaaja (800–450 eKr) metallikogu.
Kuigi aaret ei valva tuldpurskav lohe, on avastus siiski muinasjutuline. Juba uurimistöö esimesel aastal leidsid teadlased metallidetektorite abil künkalt üle 300 maetud hinnalise eseme, sealhulgas arvukalt pronksesemeid. Leiumaterjal, mis sisaldab pronksitükke, valamisjääke ja katkiseid valukange, viitab, et Somló künkal võisid kunagi tegutseda mitmed pronksitöökojad.
/nginx/o/2025/05/06/16824322t1hfded.jpg)
Teadlaste hinnangul oli küngas oluline keskus Kesk- ja Lääne-Euroopas levinud põllumajandusühiskonna Hallstatti kultuurile, mis oli tuntud oma arenenud metallitöötluse poolest nii pronksi- kui ka rauaajal. Kuna Hallstatti kultuuri leiud on seni avastatud peamiselt tänapäeva Saksamaa ja Austria aladelt, on Ungarist leitud metallikogu arheoloogidele erakordselt põnev ning võib aidata täpsustada selle kunagise mõjuka kultuuri ajalist ja geograafilist ulatust.
Ungari rahvusmuuseumi arheoloogi Bence Soósi juhitud uurimisrühma teatel annavad leiud tunnistust Somló künkal toimunud teadlikust ja keerukast aarete peitmise traditsioonist. «Asustus mäetipul näib olnud pidev üleminekul varasesse rauaaega,» kirjutavad teadlased.
/nginx/o/2025/05/06/16824333t1h87e6.jpg)
Somló ise asub Ungari Veszprémi maakonna loodeosas, kõrgudes 431 meetri kõrgusel kohalike viinamarjaistanduste kohal. Kuna mäel pole tänapäeval kaevandamisi toimunud, sobib see suurepäraselt arheoloogilisteks uuringuteks.
19. sajandi lõpust pärinevad ajaloolised teated viitavad, et ka varem on Somló jalamilt ja lähipiirkondadest leitud muistseid esemeid, ent nende kohta on säilinud vähe andmeid. Seetõttu käivitas Ungari riiklik arheoloogiainstituut 2023. aasta alguses uue uurimisprojekti, et paremini mõista toona selles piirkonnas elanud inimeste elukorraldust.
Möödunud aastal alustatud laiaulatuslikud uuringud ning tänavu tehtud laserskaneerimised heidavad valgust sellele ammu kadunud ühiskonnale. Künka kuuest hiljuti avastatud aardeleiust asus üks eriti silmapaistev leid piirkonnas, kus metalliesemete kontsentratsioon oli kõige suurem.
/nginx/o/2025/05/06/16824363t1h35ae.png)
Uurijad ei ole veel kindlad, miks just siia nii palju metalli maeti – kas see oli tavapärane ladustamine või seotud rituaalidega. Mõned esemed olid maetud savinõudesse, mida sellest perioodist varem leitud ei ole, mis muudab need veelgi tähelepanuväärsemaks.
Lisaks metallesemetele, nagu odaotsad, avastati künkalt ka merevaigust helmeid, metssigade ja kodusigade kihvu ning tekstiili- ja nahajäänuseid. Setteproovid viitavad ka väikeseemneliste läätsede ja teraviljade, näiteks hirsi, esinemisele – need olid pronksi- ja rauaaegse elatusviisi olulised osad.
Osa Somlól avastatud materjalidest sobib radiosüsinikdateerimiseks, mida uurimisrühm loodab peagi teha. Hallstatti kultuuri leidude puhul on sellised dateerimisvõimalused haruldased, kuna ajajooned tuleb sageli tuletada muistse tehnoloogia ja settekihituste konteksti põhjal.
Uurimisrühm nendib, et see konkreetne leid võib pakkuda selgemat kronoloogilist arusaama hilise pronksiaja ja varase rauaaja vahelisest üleminekuperioodist Somló alal.
Allikad: sciencealert.com ja archaeologymag.com