/nginx/o/2025/06/10/16912512t1h7401.jpg)
Kaugel linnakumast, sügaval vaikses kõrbes, varjab end atmosfääri üks salapärasemaid nähtusi – rohekas öövalgus (airglow). Helendav õhukiht on küll pidev, ent nähtamatu erinevalt tähistaevast või virmalistest, mida võib silmaga imetleda. See öövalgus on liiga kahvatu, et seda palja silmaga näha. Ent kõige pimedamates paikades, kus valgusreostus on olematu, suudavad tundlikud kaamerad selle hõrgu kuma tabada.
Üks selliseid paiku on Euroopa Lõunaobservatooriumi (European Southern Observatory ehk ESO) hallatav La Silla observatoorium, mis asub Tšiili Atacama kõrbe äärealadel. Mis vahe on öövalgusel ja virmalistel? Kuigi esmapilgul sarnaneb öövalgus virmalistele, on nende tekkepõhjused täiesti erinevad. Öövalgus tekib siis, kui Päikese ultraviolettkiirgus ergastab Maa atmosfääri ülaosas olevaid molekule ja aatomeid. Kui need osakesed naasevad oma normaalsesse olekusse, kiirgavad nad nõrka valgust. Nii sünnibki pehme, pidev kuma, mis jääb tavaliselt inimsilmale märkamatuks.
Virmalised seevastu on heledamad ja ettearvamatud sähvatused, mis tekivad siis, kui Päikeselt saabuvad laetud osakesed põrkuvad Maa magnetväljaga. Öövalgus on pidev, vaikne ja stabiilne – pigem atmosfääri vaikne taustahääl kui sähviv valguspidu. Kõnealuse roheka tooni annab hapniku aatomite eraldumine, kuid olenevalt osakestest võib öövalgus ilmneda ka punaka või kollakana.
/nginx/o/2025/06/10/16912600t1ha000.jpg)
Mida näeb La Silla taevas?
La Silla observatooriumi kaameras jäädvustatud panoraamilt võib näha palju enamat kui ainult öövalgust. Pildi keskelt paistab ESO 3,6-meetrine teleskoop, mis näitab Linnuteed justkui suitsupilve. Üles vasakule jääb Šveitsi 1,2-meetrine Leonhard Euleri teleskoop. Kõige raskem on märgata ESO Uue Tehnoloogia Teleskoopi (New Technology Telescope ehk NTT), mis peidab end kaadri ülaossa. Kas seda maagilist paika saab külastada? Jah – La Silla observatoorium on külastatav, kuid ainult päevavalgel, et mitte segada öist teadustööd.
Allikas: scitechdaily.com