KES VÕIDAKS? ⟩ Vabavõitlus – 100 meest ühe gorilla vastu

Füüsiliselt ei saaks inimene gorilla vastu ühelgi moel – samas: on raske ette kujutada, miks peaksid rahumeelsed gorillad üldse kaklema hakkama? Foto: Joshua J. Cotten / Unsplash

Internetis leiti jälle uue lemmikteema, mis kõlab nagu kellegi unenägu pärast kümne energiajoogi joomist või kasti kangema kraami allakaanimist: kumb võidaks – sada meest või üks gorilla? Reddit, TikTok ja YouTube on täis tuliseid vaidlusi, meeme ja analüüse. Mis on alanud üsna jabura naljana, viib aga üllatavalt tõsiste mõtisklusteni inimese olemusest ja loomariigi hierarhiatest. Jah, see on jabur. Aga jaburustes peitub vahel rohkem tõde kui loogikas. Astu sisse – see lugu on suurem kui kaklus. See lugu väärib lugemist.

Internetis on taas vohama hakanud järjekordne uue kinnisidee : kes võidaks ilma reegliteta võitluses – sada keskmist meest või üks täiskasvanud isane gorilla? See veider hüpoteetiline küsimus on vallutanud Redditi, TikToki, YouTube’i ja Instagrami. Ühed väidavad, et inimesed jahivad mammuteidki, seega pole ka gorilla probleem. Teised toovad esile, et gorilla suudab tõsta ligi 1000 kilogrammi ja loopida täiskasvanud inimest kui kaltsunukku. Tegelikult pole see küsimus, millele keegi tegelikult vastust vajaks või et oleks need 100 inimest, kes sellist hullu plaani hauksid – ent nagu internetis ikka, on kõigil mingi arvamus. See jabur vaidlus pakub võimalust mõtiskleda inimese evolutsiooni üle. Milles peitub meie tõeline jõud, kust pärineb me pöörane evolutsiooniline edu? Millest oleme ilma jäänud? Ja mida saab gorilla – meie võimas, majesteetlik ja ohustatud meie kauge sugulane – õpetada meile meie enda loomusest ja arenguloost? Inimesed ja gorillad: on ju sama evolutsioonipuu erinevad harud. Gorillad on ühed tegelikult siiski ühed meie lähimatest elavatest sugulastest. Koos šimpanside, bonobote ja orangutanidega kuuluvad nad inimahvide (Hominidae) hulka. Šimpansid jagavad meiega umbes 98,8% oma DNA-st, gorillad jäävad napilt maha, jagades meiega ligikaudu 98,4% genoomist. Inimeste ja gorillade viimane ühine eellane elas umbes kümme miljonit aastat tagasi – see oli ka šimpanside eellane. Sellest hargnemisest alates on inimesed ja gorillad käinud väga erinevaid arenguteid. Gorillad on kohastunud elama tihedates metsades ja mägistes piirkondades, samal ajal kui inimesed on evolutsioneerunud elama avatud ja mitmekesistes keskkondades. Hoolimata olulisest ökoloogilisest erinevusest jagavad inimesed ja gorillad palju sarnasusi – vastu muid sõrmi haarata võimaldavad pöidlad, näoilmete rikkus, keerukas sotsiaalne käitumine ning emotsionaalne intelligentsus. Gorillad on seevastu üsna metsiku jõuga ja tohutute musklitega loomad. Ja olgem ausad – toore jõu osas võidab gorilla iga inimest kindlasti iga kord. Täiskasvanud isane hõbeselg-gorilla võib kaaluda üle 160 kilogrammi ning tõsta ligi tonni ja seda ilma igapäevaselt jõusaalis käimata. Nende ülakeha jõud on täiesti rabav.

See pole juhuslik mutatsioon, vaid miljonite aastate pikkune tulemus meessoost isendite vahelisest konkurentsist, kus domineerimine määrab paaritumisõiguse. Peale selle on gorillad äärmiselt vastupidavad, ent samas enamiku ajast rahulikud ja leebed. Nagu paljudel primaatidel, on ka neil kõrge sotsiaalne intelligentsus. Nad suhtlevad erinevate häälitsuste, žestide ja isegi vastu rinda trummeldades. Gorillad omavad oskust kasutada viipekeelt, leinata surnuid ning näidata üles empaatiat, mis näitab nende kognitiivset keerukust.