Nonii, kas elevandid tulevadki Euroopa metsadesse tagasi?

Sirgevõhaline elevant oli ülisuur pea ja väga pikkade kihvadega ning nad olid umbes kolm korda suuremad kui praegused Aasia elevandid, kaks korda suuremad kui Aafrika elevandid ja ka palju suuremad kui mammutid. Hinnanguline maksimaalne õlakõrgus varieerub 3-4,2 m ja kehamass kuni 15 tonni emaste ja isaste puhul. Foto: Lutz Kindler, LEIZA

Hiljutine teadusuuring tõi välja, et kunagi Euroopas laialt levinud võimas sirgevõhaline elevant (Palaeoloxodon antiquus), kes suri välja viimasel jääajal, leiaks siinsete kliimatingimuste poolest endale sobiva elupaiga ka praegu. Teadlased jõudsid selle järelduseni, analüüsides iidseid fossiile ja mineviku kliimamudeleid.

Elevandid on planeedi suurimad maismaaimetajad ja tuntud kui ökosüsteemi insenerid. Oma tohutu suuruse, toitumisharjumuste ja liikumisega kujundavad nad aktiivselt ümbritsevat keskkonda – tallates taimestikku, murdes puid ja luues nii avatud maastikke, mis sobivad paljudele teistele liikidele. Ka Euroopas oli kunagi oma püsi-elevant: sirgevõhaline elevant, kes elas siin lausa 700 000 aastat. See liik elas üle mitu jääaega, kuid viimane sai talle saatuslikuks, kui looduslikele kliimamuutustele lisandus üha kasvav inimeste küttimissurve.

Mitte tiheda metsa, vaid avamaastiku hiiglane