/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2025/06/13/16920007t1h8a7e.jpg)
James Webbi kosmoseteleskoop on võimas abimees – selle nurkresolutsioon on 0,1 kaaresekundit. Võrdluseks: inimsilm näeb 60 korda vähem teravalt. See tähendab, et teleskoop näeb mustreid, mida meie silmad ei suuda isegi ette kujutada – näiteks münti 40 kilomeetri kauguselt või jalgpalli mustrit, kui see asuks 550 kilomeetri kaugusel. Kuid isegi James Webb pole alati piisav. Mida teha, kui teleskoopi enam suuremaks teha ei saa?
Inimsilm on muljetavaldav. Selle nurkresolutsioon on ligikaudu 1 kaareminut. Et seda paremini mõista, siis kujuta ette 360-kraadist ringi horisondi ümber. Iga kraad jagatakse 60 kaareminutiks ja just üks nendest tillukestest viiludest on inimsilma võime kahe punkti eristamiseks. See tähendab, et kui vaatad objekti umbes ühe kilomeetri kauguselt, suudad eristada kahte punkti, kui need on teineteisest vähemalt kolmandiku meetri kaugusel. Aga kui tood sõrme silma lähedale, on võimalik näha isegi sõrmejälje millimeetrilisi jooni. See näitab, kuidas sama nurkresolutsioon avaldub erineval viisil sõltuvalt kaugusest – kontseptsioon, mis on ülioluline astronoomias, kus uuritavad objektid on tohutult kauged.