/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2025/06/13/16919319t1h57f3.jpg)
NASA uurimisrobot Curiosity, mis on Marsi pinnal kulgenud juba 13 aastat ning läbinud ligikaudu 34 kilomeetrit, on tuvastanud märkimisväärsed süsinikurikkad settekihid Mount Sharpi piirkonnas Gale’i kraatris. Värske uuring, mis on avaldatud teadusajakirjas Science näitab, et puurimiskohad sisaldasid rohkelt sideriiti, ehk teisisõnu raudkarbonaat-mineraali, mida peeti seni Marsi kunagise niiske ja eluks sobiliku ajalooga seotud puuduvaks lüliks.
Teadlased on pikalt arvanud, et varasel Marsil võis olla tihe süsihappegaasirikas atmosfäär ja vedel vesi pinnal. Selliste tingimuste korral peaksid planeedi pinnasesse jääma jäljed karbonaatidest, kuna CO₂ ja vesi reageerivad, moodustades karbonaatmineraale. Seni pole aga piisavalt karbonaate leitud, et see hüpotees veenvalt kinnitada – kuni praeguse avastuseni. Uuringu juhtiv autor, Calgary Ülikooli dotsent Benjamin Tutolo sõnas, et rikkalik sideriidi esinemine Gale’i kraatris on üllatav ja oluline läbimurre Marsi geoloogilise ja atmosfäärilise arengu mõistmisel. See leid pakub esmakordset mineraalset tõendusmaterjali selle kohta, et Marsil oli kunagi CO₂-rikas atmosfäär – ning toetab seega teooriat, et planeet oli kunagi elamiskõlblik.
/nginx/o/2025/06/13/16919644t1h9a29.jpg)