/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2025/06/13/16920218t1hef59.jpg)
Inimtegevusest, näiteks traalpüügist, ja loodusnähtustest, nagu tormid ja tõusud, tingitud merepõhjasetete taasliikumine võib vallandada atmosfääri ootamatult suuri süsihappegaasi (CO₂) koguseid. Kui hapnikurikas merevesi puutub kokku seni eraldatud setetega, käivitub ulatuslik püriidi oksüdatsioon – protsess, mis toodab happeid ja vabastab CO₂ märksa intensiivsemalt kui orgaanilise süsiniku lagunemine.
Ajakirjas Communications Earth & Environment avaldatud uuringu keskmes oli Läänemere lääneosas asuv Kieler Bucht, kus teadlased kvantifitseerisid esmakordselt püriidi rolli merepõhjast lähtuvates süsiniku emissioonides. Mudased süsinikulõksud muutuvad CO₂ allikateks.
Uuringu juhtivautor ja GEOMAR Helmholtzi okeanograafiakeskuse (Benthic Biogeochemistry töörühm) doktorant Habeeb Thanveer Kalapurakkali sõnul on peeneteralised mudased setted olulised orgaanilise süsiniku ja püriidi reservuaarid. Seni eeldati, et setete segamisel vabaneb CO₂ peamiselt orgaanilise aine lagunemisel, kuid tulemused näitavad, et enamik sellest pärineb hoopis püriidi oksüdatsioonist.
Uuringus koguti settenäidised mitmest Kieler Buchti asukohast – alates liivastest madalvetest kuni sügavamate mudaseteteni. Laborites segati setteid hapnikurikka mereveega, simuleerides nii looduslike kui inimtekkeliste häiringute mõju. Keemiliste näitajate, sealhulgas CO₂ kontsentratsiooni, pH, sulfaadi ja isotoopide muutusi jälgiti hoolikalt ning tulemused integreeriti biogeokeemilisse mudelisse.
Püriit: ootamatu kasvuhoonegaasi võimendaja
Püriit ehk rauasulfiid on mineraal, mis esineb peamiselt hapnikuvaeses, orgaanikarikkas merepõhjas. Kui see puutub kokku hapnikuga, oksüdeerub see kiiresti, eraldades happelisust tekitavaid ühendeid. Need happed muudavad vees sisalduva vesinikkarbonaadi – seni kliimaneutraalse süsiniku vormi – süsihappegaasiks, mis võib atmosfääri paiskuda. Modelleerimistulemused näitavad, et need reaktsioonid võivad ajutiselt muuta merepõhja süsiniku neeldajast süsihappegaasi allikaks, vähendades piirkonna võimekust atmosfäärist CO₂ siduda. Kalapurakkali sõnul on Kieler Bucht – nagu suur osa Läänemerest – oluline atmosfäärse süsihappegaasi neelaja. Kuid inimtegevus, eriti põhjatraalimine, nõrgendab seda võimekust, edendades püriidi oksüdatsiooni ja merevee hapestumist.
Mudaaladel on võtmeroll
Uuring rõhutab vajadust kaitsta peeneteraliste, püriidirikaste setetega merealasid. Just need piirkonnad täidavad kriitilist rolli süsiniku sidumises. Kalapurakkal sõnastab selgelt: Kui soovime säilitada Läänemere võimekust CO₂ neelata, peame kaitsma tema mudaseid põhjasid. Uuring näitab, et isegi mikroskoopilised reaktsioonid merepõhjas võivad mõjutada kliimat globaalsetes mastaapides.
Allikas: phys.org