Yellowstone'is kaevati välja tuhka uppunud muistsed elukad – neid oli palju

Nebraskas elasid iidsed ninasarvikud suurte kohalike karjadena ja surid aeglaselt vulkaanilise tuha tõttu, mitte ootamatu katastroofi tagajärjel. Foto: John Haxby / The University of Nebraska State Museum

Cincinnati ülikooli teadlastel valmis 12 miljoni aasta vanuste ninasarvikute hammaste analüüsil põhinev uuring, mis lükkab ümber varasemad oletused ja maalib pildi karjades elanud hiidimetajatest, kes hukkusid Yellowstone'i supervulkaani purske tagajärjel. Üks suurimaid mõistatusi on olnud see, miks sajad ninasarvikud sellesse paika üldse kogunesid.

Nebraska kirdeosas asuv Ashfall Fossil Beds State Historical Park on paleontoloogidele tõeline aardelaegas, kuid ka aastakümneid kestnud mõistatuse allikas. Küsimus, miks leiti ühestainsast muistsest joomiskohast enam kui saja Teleoceras major ninasarviku suurepäraselt säilinud luustikud, on vaevanud teadlasi aastaid. Kas see oli paaniline kogunemine, viimne meeleheitlik katse pääseda Yellowstone'i supervulkaani raevu eest, mis paiskas õhku lämmatavat tuhka?

Cincinnati ülikooli teadlaste uuring kasutab justkui ajamasinana 12 miljoni aasta vanuseid ninasarvikute hambaid, lugedes sealt strontsiumi, hapniku ja süsiniku isotoopide suhteid nagu iidset kroonikat looma elust ja keskkonnast.