41 000 aastat tagasi toimus Maal midagi katastroofilist – kuidas koopainimene selles ellu jäi?

Nüüdisaja inimene ehk Homo sapiens pääses muistsest katastroofist mitme moodsa nipiga, mida kasutatakse siiani. Foto: Franz Bachinger / Pixabay

Kujuta ette maailma, kus virmalised tantsivad mitte ainult poolustel, vaid üle kogu taeva, värvides ööd enneolematult eredaks. Taoline imeline vaatemäng juhtus 41 000 aastat tagasi, kuid sel oli ka üks oluline varjukülg – kosmosest saabus senisest palju ohtlikum ultraviolettkiirgus. Just sellise olukorraga võisid meie kauged esivanemad, Homo sapiens'id, Euroopas silmitsi seista, kui Maa magnetpoolused ootamatult paigalt nihkusid.

Uus Michigani ülikooli teadusuuring heidab valgust sellele dramaatilisele ajale ning pakub põnevaid vihjeid, kuidas just nutikus ja kohanemisvõime aitasid kaugetel esivanematel ohtlikust ajastust eluga pääseda, samal ajal kui neandertallased salapäraselt kadusid.

Teadlased avastasid, et magnetiline põhjapoolus rändas üle Euroopa ajal, mil Maa magnetvälja poolused hakkasid positsioone vahetama. See on siiski tavaline looduslik protsess, mis on Maa geoloogilise ajaloo jooksul aset leidnud umbes 180 korda.

Kuigi magnetiline ümberpolariseerumine toona lõpuni ei jõudnud, nõrgenes magnetväli sedavõrd, et virmalised muutusid nähtavaks peaaegu kõikjal planeedil ja atmosfääri tungis tavalisest rohkem kahjulikku ultraviolettkiirgust.