/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2025/06/11/16914716t1h6b6c.jpg)
Göbekli Tepe sambad viitavad kalendrisüsteemile, mis jälgis päevi, aastaaegu ja aastaid – isegi suvine pööripäev on tähistatud kui eriline päev.
Türgist avastatud iidne monument võib esmapilgul paista pelgalt vanana, kuid kui arheoloogide oletused paika peavad, võib see tähistada inimkonna vanimat teadaolevat päikesekalendrit.
Hiljutine uuring, mis avaldati ajakirjas Time and Mind ning põhineb Edinburghi Ülikooli teadlaste töödel, väidab, et Lõuna-Türgis asuva Göbekli Tepe arheoloogilise kompleksi detailsete sümbolitega kaunistatud sambad kujutavad endast päikesekalendrit, mis jälgis päevi, aastaaegu ja aastaringe.
Uurides sammastele graveeritud sümboleid, järeldas uurimisrühm, et iga V-kujuline märge võis tähistada ühte päeva. Ühe samba peal loendati koguni 365 sellist märki. Erilist tähelepanu pälvis suvine pööripäev – see oli esile tõstetud V-tähega, mis paiknes ühe linnusarnase olendi kaela ümber. Loom sümboliseeris tolleaegset suvise pööripäeva tähtkuju.
/nginx/o/2025/06/11/16914721t1h5b02.png)
Teadlaste hinnangul võib see seletada ka seda, miks V-kujuline sümbol esineb ka paljudel teistel läheduses leitud aja ja loomisega seotud jumaluste kujudel – ja peaaegu alati nende kaela ümbruses.
Kalendrisüsteemi alguspunktina võidi tähistada ka massiivset komeeti 10 850 eKr, mille järel hakkasid Göbekli Tepe elanikud sümbolite abil jäädvustama iga astronoomilist sündmust, olgu selleks või üksainus päev.
Kui need järeldused kinnitust leiavad, võib Göbekli Tepe monumentide süsteem olla seni teadaolevalt vanim astronoomiline kalender, mis on loodud tsivilisatsiooni koidikul – juba enam kui 12 000 aastat tagasi.
/nginx/o/2025/06/11/16914843t1h3c56.jpg)
Allikas: Popular Mechanics, Time and Mind, University of Edinburgh