«Kes soo sisse astub, selle selg märjaks saab!» oleks soole sobilik vanasõna – aga mõnikord võib seal kaduda ka soomusmasin. Mis paistab vaikse, vetruva maastikuna, võib olla kõige puhver muutuva kliima vastu ja samas ka kõige nähtamatum oht.
Eesti sood elavad oma vaikset elu, kuni keegi neisse jälle kuivenduskraavi sisse veab. Miks neid taastama peab, saab selgeks vahel alles siis, kui on juba hilja. Nende salapäraste märgalade minevik ulatub jääajajärgsesse aega ja tulevik… on veel üsna sogane. Kuid mida vähemaks neid jääb, seda rohkem peame endalt küsima: mis siis saab? Võib-olla on aeg rabadega rahu teha.
Eestis on soode all umbes 7–9 protsenti maismaast, selgitab märgaladeuurija ja aastaid märgalade taastamisega tegelenud Jüri-Ott Salm: «Kunagi hinnati, et Eestis on soode all 22 protsenti maast – see on tänagi siin-seal levinud arv, aga ei vasta enam ammugi tõele.»
Aga millest selline vahemik, 7–9 protsenti?
«Me ei ole tänaseks teinud täpset inventuuri selle kohta, kui palju on Eestis soometsi,» ütleb Salm