7000 aastat und – see organism ärkas ja hakkas askeldama, nagu poleks midagi olnudki

Teadlased taaselustasid 7000 aastat Läänemere põhjasetetes uinunud kaunitari nimega Skeletonema marinoi. Foto: S. Bolius, IOW

Läänemere sügavustes, Gotlandi süviku mudastes kihtides, lebasid 240 meetri sügavusel pisikesed eluvormid, kes olid ajale vastu pannud mitte aastakümneid, vaid tuhandeid aastaid. Nüüd on Saksa ja Šveitsi teadlastel õnnestunud need mikroskoopilised vetikad taaselustada – tuues tagasi ellu organismid, kes uinusid ligi 7000 aastat tagasi. Tegemist ei ole pelgalt teadusliku trikiga, vaid läbimurdelise sammuga teadusharus, mida nimetatakse taassünni ökoloogiaks (resurrection ecology). Avastus avab ajaakna muistsesse mereökosüsteemi ja pakub vihjeid tuleviku kliimamuutustega toimetulekuks.

Ellu äratatud vetikas on ränivetikaliik Skeletonema marinoi, mis on Läänemerele tuttav ka tänapäeval, eriti kevadiste vetikaõitsengute ajal. Taastatud rakud pärinesid mudakihist, mille vanuseks määrati 6871 ± 140 aastat. Veelgi hämmastavam on asjaolu, et need vetikad käituvad, nagu poleks nad päevagi maganud – nad kasvavad, jagunevad ja toodavad hapnikku samas tempos kui tänapäevased isendid. Tulemused näitasid, et isegi kõige iidsemad rakud fotosünteesivad võrreldaval tasemel tänapäevastega: keskmiselt 184 mikromooli hapnikku milligrammi klorofülli kohta tunnis.

Uurimust juhtinud Leibnizi mereuuringute instituudi (IOW) teadlane Sarah Bolius kirjeldas protsessi kui «laboris tehtavat ajahüpet» Läänemere minevikku. Settekihid toimivad otsekui ajakapslid – iga kiht peegeldab mingit perioodi Läänemere ökoloogilises ajaloos. Neis säilivad rakud, mis on suutelised õigetes tingimustes – valguse ja toitainetega rikastatud keskkonnas – taas elule ärkama. Kuna merepõhi on Ida-Gotlandi sügavikus hapnikuvaene ja stabiilne, pakub see soodsaid tingimusi mikroorganismide säilimiseks läbi aastatuhandete.