Norras võetakse külma sõja aegsed punkrid taas kasutusse

Bardufossis asuvad punkrid pakuvad kallitele hävituslennukitele droonirünnakute eest kaitset. Foto: Norra relvajõud

Kasvava Venemaa ohu tõttu asus Norra taastama oma külma sõja aegseid sõjaväepunkreid, sealhulgas mägedesse peidetud salajasi lennu- ja mereväebaase. Eesmärk on suurendada riigi kaitsevõimet tänapäevaste ohtude, näiteks droonirünnakute vastu. Erilise tähelepanu all on Bardufossi lennubaas ja Olavsverni mereväebaas.

Külma sõja ajal ehitas Norra NSV Liidu läheduse tõttu tuhandeid sõjaväepunkreid, millest mõned olid hiiglaslikud mägedesse uuristatud salabaasid lennukitele ja laevadele. Tippajal oli Norras ligikaudu 3000 maa-alust rajatist, mille olemasolust teadis avalikkus vähe, kuigi mõned neist pärinesid juba Teise maailmasõja ajast või isegi varasemast. Nüüd, mil Euroopas käib sõda, on Norra otsustanud kaks neist külma sõja ikoonilisest rajatisest taas kasutusele võtta.

Venemaa piiri lähedal Arktikas asuv Bardufossi lennubaas, mille angaarid on uuristatud ligi 275 meetri sügavusele mäe sisse, on taas ellu äratatud. Baasi, mida kunagi kasutasid Saksa hävitajad ja hiljem Norra õhuvägi Nõukogude rünnakuohu vastu, moderniseeritakse nüüd struktuuriliselt ja tehniliselt, et kaitsta riigi uusi F-35 hävitajaid. Venemaa sissetung Ukrainasse näitas, kui haavatavad võivad olla kallid (80–110 miljonit dollarit maksvad) lennukid maapinnal, eriti odavate kamikaze-droonide rünnakute vastu. Mägedesse rajatud kindlustatud angaarid, mis sisaldavad kütuse- ja relvaladusid, hooldusruume ning meeskonnaruume, pakuvad parimat kaitset, võimaldades lennukeid hajutada ja kaitsta otserünnakute eest.