Uurimisrühm kasutas 3D-printimist ja inimese ning hiire lihasrakkudest kasvatatud kiude, et luua struktuur, mis tõmbub kokku kontsentriliselt ja radiaalselt – sarnaselt sellele, kuidas inimese silmaiiris ahendab ja laiendab pupilli. Meetodit nimetatakse templitehnikaks (stamping), kuna see meenutab želatiinivormi kasutamist – ainult et siin vormitakse mikrosoontega struktuur, kuhu iga soon mahutab ühe raku.
Esmalt 3D-prinditi käeshoitav tempel, mille pinnale loodi mikroskoopilised sooned. Seejärel vajutati tempel hüdrogeeli – vett siduvasse ja bioloogilist kudet jäljendavasse sünteetilisse keskkonda. Nendesse soontesse lisati (valgusele reageerima) geneetiliselt muundatud lihasrakke, mis kasvasid kiiresti – ühe päevaga – kiududeks ning moodustasid inimese silmaiirise suuruse lihase.