See on unustusse vajunud retsept ühiskonna valitsemiseks

Hallutsinogeensetel jookidel oli muistsetes tsivilisatsioonides palju enamat kui pelgalt rituaalne roll. Neid pakuti selleks, et luua sidemeid ja võlgujäämise tunnet ning suurendada mõjuvõimu. Foto: Colin-lloyd / Unsplash

Tänapäeva Lõuna-Peruus asunud Wari tsivilisatsioon kasutas arheoloogiliste tõendite kohaselt umbes aastatel 500–1000 pKr hallutsinogeenseid aineid mitte üksnes rituaalselt, vaid ka sotsiaalsete suhete loomiseks ja tugevdamiseks.

Ajakirjas Antiquity 2022. aastal avaldatud ja 2025. aasta märtsis uuendatud uuring toob esile seni ühe selgema arheoloogilise tõendi selle kohta, kuidas iidsed ühiskonnad pruukisid psühhoaktiivseid aineid lõõgastuse ja sotsiaalse sidususe loomiseks.

Uuring põhines kaevamistel Wari ääreasulas Quilcapampa, kus leiti jälgi chichast – kääritatud alkohoolsest joogist, mida valmistasid mitmed Andide rahvad. Ent ebatavaline oli see, et chichasse lisati vilca seemneid, mis sisaldavad hallutsinogeenset ainet bufoteniini.