TalTechi keemia ja biotehnoloogia instituudi teadlased, eesotsas Merike Vaheriga, on juba mõnda aega uurinud rahvameditsiinis tuntud taimede potentsiaali kroonilise borrelioosi leevendamisel. Hiljutised uurimistulemused kinnitavad, et üks selline taim, meile kõigile tuttav teeleht, võib tõepoolest aidata borrelioosi põhjustavate bakterite vastu.
Tuttav haavaparandaja osutus ootamatuks abimeheks borrelioosi vastu
Puukborrelioosi põhjustavad Borrelia burgdorferi bakterirühma kuuluvad bakteriliigid, millega on nakatunud üha suurem osa Eesti puukidest. Puugihammustuse kaudu võib borrelioosi haigestuda nii linna- kui maapiirkondades ning sellega kaasnevad vaevused võivad kesta pikalt ja märgatavalt halvendada elukvaliteeti. Varem on TalTechi teadlased leidnud borrelioosibakterite vastu tõhusaid ühendeid aed-uniohakast. Hiljuti avaldatud teadusartiklis näitavad TalTechi teadlased Pille-Riin Laanet, Olga Bragina, Piia Jõul ja Merike Vaher, et ka suure ja süstlehise teelehe ekstraktidel on võime borrelioosi tekitavate bakterite elutegevust pärssida.
Kuidas teelehte uuriti ja millised olid tulemused?
Uuringus võeti luubi alla kaks Eestis laialt levinud teelehe liiki – suur teeleht (Plantago major) ja süstlehine teeleht (Plantago lanceolata). Teadlased võrdlesid värskelt korjatud ja kuivatatud taimede omadusi kaubandusvõrgust ostetud kuivatatud teelehepurudega. Seejärel uuriti laboritingimustes teelehtedest saadud ekstraktide mõju Borrelia burgdorferi bakteritele.
Selgus, et nii suurest kui ka süstlehisest teelehest saadud ekstraktid suutsid tõhusalt takistada bakterite kasvu. Ellu jäänud bakterite hulk vähenes lausa kuni 85 protsendi võrra. Lisaks sellele uuriti, kas taimeekstraktid suudavad pärssida bakterite biokile moodustumist. Biokile on vastupidav bakterite vorm, mis kaitseb neid ka ebasoodsates tingimustes. Katsed näitasid, et mõlema teelehe liigi ekstraktid suutsid vähendada tekkinud biokile ulatust kuni 30 protsendi võrra. See oli üllatav, sest biokile moodustumise pärssimine ning üksikute bakterite elutegevuse takistamine toimuvad erinevate molekulaarsete mehhanismidega.