/nginx/o/2025/03/12/16709546t1ha261.jpg)
Miks üksi pingutada, kui üheskoos on päid ja häid mõtteid palju rohkem? «Rakett Juunior» viskas kinda senisele õppetöö korraldusele, kus igaüks peab omaette tarkust taga ajama, näidates, et kuus pead on ikka kuus pead.
Miks üksi pingutada, kui üheskoos on päid ja häid mõtteid palju rohkem? «Rakett Juunior» viskas kinda senisele õppetöö korraldusele, kus igaüks peab omaette tarkust taga ajama, näidates, et kuus pead on ikka kuus pead.
Telesaade «Rakett Juunior» on vallutanud noorte südamed, kuid kas see uudne lähenemine suudab murda jää ka koolides? Kuku raadio saates «Kukkuv õun» uuriti saate tegijatelt, kas uus saade on pelgalt teleriekraanil särav võlumaailm või sai hoopis kinnitust Amazoni looja Jeff Bezose nn kahe pitsa reegel, mille järgi saab iga edukas ja tõhus töörühm söönuks kahest pitsast.
Kui «Rakett 69» on teadusvõistlus pigem juba täiskasvanuikka jõudnutele, siis «Rakett Juunior» on noorematele talentidele mõeldud telesari. Kanal 2 eetris esimese hooaja lõpetanud «Rakett Juunior» toob kokku põhikoolilapsed ja paneb nad omavahel vaimselt mõõtu võtma. Saate eripära on, et võistlus ei ole niivõrd vägikaikavedu, vaid pigem põnev teekond teadmiste maailmas, kus olulisel kohal on koostöö ja avastamisrõõm.
Saate režissöör Indrek Simm ja toimetaja Moona-Liisa Mänd rääkisid, et esimesel võttepäeval hoiti hinge kinni – kuidas õnnestub panna lapsed oma teadmisi telekaamerate ees näitama ning avatult ja loomulikult ülesandeid lahendama?
Männi sõnul ei olnud toimetaja roll sellise saate loomisel keeruline. «Meil olid lapsed, kes tõesti tahtsid osaleda ja oma teadmisi näidata,» sõnas Mänd. Ta kiitis lapsi, kes olid kaamerate ees loomulikud ja avatud, ning saatejuht Kristel Aaslaidu, kes suutis lastega suurepärase kontakti luua.
Simm lisas, et lapsed üllatasid meeskonda kohanemisvõimega, sest teleproduktsioon on tihti ootamist täis, kuid lapsed õppisid seda aega kasutama omavaheliseks suhtlemiseks ja strateegiate arutamiseks. «Nad keskendusid üha enam teadmiste jagamisele ja arusaamisele, mitte niivõrd võistlusmomendile,» märkis Simm.
«Aga selleks, et nad sinna telekaamera ette saada, tuleb alguses ikkagi õpetajal öelda, et kuulge, lähme-lähme,» lisas Simm. Õpetajad olid samuti salvestusele oodatud. Kas või selleks, et nad märkaks seda viiendat elementi, mis paneb lapsed koostööd tegema, mille järele ilmselt väga paljud koolid ja õpetajad ka janunevad.
Mänd ja Simm nägid lähedalt, et salvestusel käinud õpetajad mõistavad, et on midagi, mida tehes hakkavad lapsed rõõmsamini õppima, ja loomulikult läksid ka pedagoogid sellega kaasa. Mõnes koolis üks, mõnes neli õpetajat.
Saate ülesannete väljatöötamine on meeskonnatöö, kus osalevad nii teaduskeskus Ahhaa kui ka saatetegijad. Ahhaa keskus panustab teadusliku sisuga, telerahvas tagab ülesannete sobivuse teleformaadiga. Tasakaalu leidmine ülesannete keerukuse ja vaatajatele arusaadavaks tegemise vahel on pidev väljakutse. Mänd rõhutas, et iga eetrisse mineva minuti taga on mahukas eeltöö, sealhulgas ülesannete katsetamine näidisgruppidega.
Simm ja Mänd rääkisid, et lapsed õppisid midagi igal salvestusel ning arendasid pidevalt meeskonnatööoskusi. Eriti üllatas, et pauside ajal ei hajutatud tähelepanu nutiseadmetega, vaid pigem arendati koostööd mängude ja ülesannetega. Mänd tõi välja, et eriti märkimisväärne oli 4.–6. klassi õpilaste koostöö, kuna koolis need klassid pidevalt kokku ei puutu.
Arutleti ka selle üle, mida lapsed ise saates osalemise juures kõige enam hindasid. Kuigi otsest tagasisidet ei ole kogutud, on saate meeskond pealt näinud, et lapsed olid ülirõõmsad ka siis, kui nad kohe lahendust ei leidnud. Oluline oli osalemisrõõm ja ühine arutelu. Simm tõi välja, et lapsed analüüsisid ülesandeid ja lahenduskäike ka pärast salvestusi, mis näitab nende analüüsivõime arengut.
Selgeid soovitusi, kuidas muuta koolis õppimine koostööpõhisemaks ja loomingulisemaks, on saatetegijate sõnul veel raske anda. Simm leidis aga, et õppimine peaks olema rohkem seotud lugude ja näidetega ning algama juba varasest east. «Mulle tundub, et õppeaineid antakse natuke liiga kuivalt ja enamikul õpilastest puudub arusaam, et see kõik, mida nad õpivad, on praktilise väärtusega.»
Mänd nõustus, et võti peitub mängulisuses ja praktilises tegevuses. «Ise asjade läbitegemine, katsetamine ja mõtlemine, miks asjad nii on – see on võti,» ütles Mänd. Teooria kuulamine võib olla tüütu, kui ei nähta seoseid päriseluga ega mõisteta õpitava vajalikkust. Simm täiendas, et praktika võiks eelneda teooriale, et õpilased oleksid motiveeritud teooriat omandama.
Saates tuli ette ka ülesandeid, mis tundusid lastel esialgu üle jõu käivat, kuid just siin eraldusidki terad sõkaldest ja võistkonnad said esile tuua oma tõelise palge. «Näiteks ühes ülesandes tuli lastel kokku panna inimese luustik. Hämmastav oli näha, kuidas lapsed lähenesid ülesandele loovalt: nad katsusid oma käsi, et aimata luude pikkust ja asukohta, ning leidsid nii õiged lahendused,» kirjeldas Mänd.
Simm lisas, et sarnase ülesande puhul, kus tuli paika panna sea siseorganid, üllatas laste kiire mõtlemine ja analüüsivõime. «Nad mitte ainult ei leidnud õigeid vastuseid kiiresti, vaid ka õppisid oma vigadest. Kui nad eksisid, siis analüüsisid nad hiljem, miks viga tekkis ja mida oleks saanud teisiti teha,» rääkis Simm. Ta märkis, et saates tekkisid loomulikult ka liidrid, kes suunasid meeskonnatööd ja infovahetust. Üllatav oli ka see, kui kiiresti lapsed ülesandeid lahendasid, sageli oodatust palju kiiremini ja perfektselt õigesti.
Simmi sõnul ilmnes saadet tehes, et koostöö on tähtsam kui päheõppimine. «Ma ei näe mingit põhjust, miks me peaksime hindama kellegi tuupimisvõimet. Oluline on, kuidas lapsed koostööd teevad ja nõrgemaid aitavad,» ütles Simm. Ta rõhutas, et ühise tegutsemise kaudu saavad ka vähem teadlikud lapsed eduelamuse ja õpivad palju rohkem kui individuaalselt pingutades.
Moona-Liisa Mänd tunnistas, et iga teleprojekt on tundmatus kohas vette hüppamine, eriti võistlussaate puhul, kus on palju ettearvamatuid faktoreid, nagu lapsed ise ja nende omavaheline dünaamika. Just see ootamatus ja vajadus pidevalt reageerida teebki sellise saate toimetamise põnevaks ja väljakutseid pakkuvaks.
«Rakett Juunior» on saade, mis mitte ainult ei paku meelelahutust, vaid ka väärtuslikku sisendit haridusvaldkonnale. Saate formaat ja laste entusiasm näitavad, et koostööl ja praktilisel õppel on suur potentsiaal muuta õppimine noorte jaoks huvitavamaks ja efektiivsemaks. Saate tegijad loodavad, et «Rakett Juunior» inspireerib koole ja õpetajaid enam väärtustama meeskonnatööd ja loovust õppeprotsessis.
Kuula ka Kuku Raadio saadet Kukkuv Õun, mis oli eetris 5. märtsil 2025.
Eesti teadust kajastatavat ajakirjandust toetab Euroopa Liit TeaME 3.0 meetmest.