Vaalad on kui hiiglaslikud väetiseveokid - loe, kudas nad seda teevad

Sinivaal Austraalia läänerannkul tühjendamas oma «väetisemahutit» – merre voolab 200 liitrt lämmastikurohket uriini. Foto: Ian Weise

Vaalad pole lihtsalt suured, vaid ka võtmetähtsusega terve ookeanisüsteemi säilitamisel. Teadlased on juba aastaid teadnud, et sügavustes toituvad ja pinnal roojavad vaalad toovad ookeani ülemistesse kihtidesse olulisi toitaineid, mis soodustavad planktoni kasvu. Nüüd on selgunud, et vaalad täidavad veelgi olulisemat rolli – nad transpordivad tohutul hulgal toitaineid ka piki ookeane ja seda tuhandete kilomeetrite kaugusele. Ja suuresti toimub see nende hiiglaslikele põitele, mis mahutavad kuni 300 liitrit uriini. 

Vaalad kui ookeani aineringluse mootorid

Vermonti ülikooli teadlaste eestvedamisel läbi viidud uuring, mis avaldati 10. märtsil ajakirjas Nature Communications, näitab, et suured vaalad, nagu põhja- ja hallvaalad ning küürvaalad, kannavad igal aastal ligi 4000 tonni lämmastikku madala toitainesisaldusega rannikuvetesse troopikas ja subtroopikas. Samuti toovad nad üle 45 000 tonni biomassi. Enne tööstusliku vaalapüügi ajastut võis see number olla kolm korda suurem.