Euroopa teadlased: poliitiline tahe jääb kliimakriisile alla

Pilt on illustratiivne. Foto: easac.eu

Euroopa akadeemiate teadusnõukoja EASAC (European Academies’ Science Advisory Council) keskkonnapaneeli värske raport toob välja muret tekitava vastuolu: maailma riikidel ei jätku poliitilist tahet kliimakriisile tõsiselt ja tulemuslikult reageerida.

Raportis märgitakse, et kliimamuutus on üks üheksast kogu planeeti mõjutavast protsessist, mis on läinud kontrolli alt välja ja mille jätkumine ohustab mitte ainult mugava tsivilisatsiooni jätkumist, vaid ka kogu inimkonna kestmist. Sellele sekundeerivad elurikkuse kiire kadu, tohutud maakasutuse muutused, mageda vee vähesus, keskkonda paisatud toitainete mõju pinnases ja veekogudes ning loendamatu hulk inimtekkelisi aineid, mille mõju on suurelt jaolt veel teadmata. Maa taluvuse piire kompavad veel ookeani hapestumine, atmosfääri paisatud aerosoolide mõju ja kaitsva osoonikihi õhenemine.

Nende protsesside vastukaaluks on kasutusele võetud tuhandeid poliitikameetmeid ja antud veel rohkem ülemaailmseid lubadusi. Oleme aga silmitsi tõdemusega, et isegi kõigist neist poliitikameetmest kokku ei piisa, lõviosa lubadustest on jäänud täitmata ja kokkulepped paberile. Süsihappegaasi ja teisi kasvuhoonegaase paisatakse atmosfääri üha enam. Sellest tõukuvad looduslikud tagasisidemehhanismid võimendavad keskkonna allakäiku ning elurikkuse säilitamine on aina keerukam. Fossiilkütuste toetused püsivad visalt, samas kui praegu toimivad majandusmudelid eelistavad lühiajalisi kasumeid jätkusuutlikkusele.

Tulemusena kliimamuutus kiireneb, põhjustades juba tõsiseid kahjustusi ja inimohvreid. Hoolimata rohetehnoloogiate arengust, ületame endiselt meie planeedi taluvuspiire. Pole välistatud, et üleminek vaenulikumale looduskeskkonnale võib olla juba alanud.

Raporti peamised järeldused praeguse olukorra kohta on:

Kliimamuutus: Kasvuhoonegaaside heitkogused ja nende kontsentratsioonid atmosfääris kasvavad jätkuvalt, põhjustades temperatuuri tõusu ja kaasnevaid ohtusid, nagu ekstreemsed ilmastikuolud.

Majanduslik kahju: Kliimamuutusega seotud majanduskahjud olid Euroopa Liidus (EL) viimase kolme aasta jooksul 162 miljardit eurot. Ainuüksi 2022. aasta suvel suri kuumuse tõttu üle 60 000 inimese.

Ressursside raiskamine: Ülemaailmselt taaskasutatakse vaid 7 protsenti ressurssidest, samas kui ELis on see määr 50 protsenti.

Elurikkus on ohus: Hoolimata tõotustest rakendada kõikvõimalikke kaitsemeetmeid, hävivad endiselt looduslikud elupaigad ja kaovad liigid.

Kuigi kliimakriis on üldiselt aktsepteeritud kui globaalprobleem, oleme selle lahendamisel saamatud. Tõsiseid takistusi on terve rida: nii õiguslikud barjäärid, korporatiivsed huvid, kiiresti muutuvad poliitilised prioriteedid, valeinformatsiooni levik kui ka rohepesu.

«Loodus on praegu meie liitlane, aga see ei pruugi juba käegakatsutavas tulevikus enam nõnda olla,» ütles EASACi keskkonnapaneeli liige, akadeemik Tarmo Soomere. «Kõik ülalviidatud üheksa protsessi, mis ohustavad meie heaolu ja tsivilisatsiooni jätkumist, on lävelised. Nimelt loodus ja ökosüsteemid suudavad end ka tugevas surves pikalt nii käimas hoida, et pealiskaudsel vaatlusel justkui midagi valesti ei ole. Kui aga vastupanuvõime piir kätte jõuab, laguneb ökosüsteem laiali – nagu pais, millest vesi läbi murrab. Siis oleme lõhkise küna ees. Parem on õigel ajal kurssi muuta.»

Eri inimeste rühmad koormavad loodust erinevalt. Kõige jõukamate inimeste ettevõtmised – 0,1 protsenti elanikkonnast, kelle valduses on suurem osa maailma rikkusest –, tekitavad kümme korda rohkem süsihappegaasi kui ülejäänud 10 protsenti rikkaimatest. Keskmiselt tekitavad nad aastas 200 tonni süsihappegaasi emissiooni inimese kohta, samas kasutades järjest enam poliitilist võimu oma huvide edendamiseks ja olles selliste maksude kehtestamise vastu, mis aitaks rahastada avalikke teenuseid ja investeeringuid.

Toetades elurikkuse ja loodushüvede koostöökogu IPBES (Intergovernmental Science-Policy Platform on Biodiversity and Ecosystem Services) ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide üleskutseid, soovitavad raporti koostanud teadlased viit poliitilist sammu jätkusuutliku tuleviku saavutamiseks:

Majanduskasvu ümbermõtestamine: Liikuda SKT-kesksetelt mudelitelt jätkusuutlikkusele ja heaolule keskenduvatele näitajatele.

Kahjulike toetuste lõpetamine: Kaotada fossiilkütuste subsiidiumid ja minna kiiresti üle puhtale energiale.

Elurikkuse kaitse: Kehtestada tõhusamad eeskirjad elupaikade säilitamiseks ja taastamiseks.

Ringmajanduse edendamine: Tõhustada taaskasutust ja ressursside väärindamist ringmajanduse kaudu.

Teaduspõhised poliitikad: Eelistada otsuste tegemisel teaduslikke tõendeid poliitilisele mugavusele ja erihuvidele.

EASACi raporti «Increasing Urgency for Transformative Change» leiab siit.

Allikas: Eesti teaduste akadeemia