Seekordse hundijahi käigus kütiti 118 hunti

Foto: Pixabay

Hundijahti on lubatud pidada 1. novembrist veebruari lõpuni. Seekordse jahihooaja käigus lubati küttida 134 hunti, nendest kütiti 118 looma.

Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Tanel Türna ütles, et üsna heaks tulemuseks võib pidada, et hundijahi käigus kütiti 134 lubatud hundist pea 90%. «Huntidel läheb Eestis hästi. Suurkiskjate kaitse- ja ohjamiskavas on ette nähtud huntide arvukuse hoidmine vahemikus 20-30 pesakonda. Küttimine on üks teguritest, et saavutada ohjamiskavas seatud eesmärgid,» selgitas Türna.

Tanel Türna täpsustas, et seadus küttimiseks erilube hundijahi hooajal väljastada ei luba. «Kui hundid kahjustusi juurde tekitavad, saame vajadusel operatiivselt kahjustuskolletesse väljaspool jahiaega küttimislube veel juurde anda. Kiskjakahjude ennetamisel on siiski suurim vastutus loomakasvatajatel endil. Vaid nende võimuses on rakendada tõhusaid ennetusmeetmeid,» rääkis Türna.

Huntide küttimisandmed ohjamisalade kaupa on kättesaadavad Keskkonnaameti koduleheküljel.

Hundijahti on lubatud pidada 1. novembrist veebruari lõpuni. Sel korral sai jahiga alustada tavapärasest tunduvalt hiljem. Tallinna Halduskohus kohaldas kõigepealt Keskkonnaameti korralduse suhtes esialgset õiguskaitset ning peatas alanud hundijahi hooaja ajutiselt kuni 4. detsembrini. Tallinna Halduskohus andis lisaks 3. detsembril välja määruse, mis peatas 2024/2025. jahihooajaks kehtestatud huntide küttimise. Keskkonnaamet vaidlustas selle. Tallinna Ringkonnakohus leidiski, et halduskohus ei võtnud piisavalt arvesse Keskkonnaameti väiteid ja esitatud tõendeid, mis näitasid, et Keskkonnaameti määratud küttimismaht ei kahjusta hundi asurkonna soodsat kaitsestaatust. 23. detsembril andiski Tallinna Ringkonnakohus teada, et rahuldas Keskkonnaameti määruskaebuse ning tühistas määruse, millega peatati hundijaht kohtumenetluse ajaks.

Allikas: Keskkonnaamet