Muna ja kana küsimus leidis lahenduse: tuleb välja, et kumbki polnud esimene

Kas enne hakati hapnikku tekitama või hingama? Kumb oli enne, muna või kana? Neile küsimustele ei pruugi olla üht või teist vastust, vaid õige võib olla hoopis kolmas. Foto: Myriams-Fotos / Pixabay

Fotosüntees on protsess, mille käigus taimed ja vetikad kasutavad päikesevalgust, et muundada süsihappegaas ja vesi energiaks, eraldades kõrvalsaadusena hapnikku. Loomad seevastu kasutavad hapnikku, et muuta tarbitud toit energiaks, eraldades süsihappegaasi – see protsess on tuntud kui aeroobne ainevahetus. Aga kumb tuli enne? Ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences avaldatud uus uuring kirjeldab juhuslikku avastust, mis võib viia vastuseni sellele evolutsioonilisele küsimusele.

Rahvusvaheline teadlaste konsortsium leidis võimaliku «puuduva lüli» molekuli, mis võib aidata mõista hapnikutarbimise ja -tootmise arengut.

Felix Elling, uuringu juhtiv autor ja endine järeldoktor Harvardi ülikooli Maa- ja planeediteaduste osakonnas, ütles, et teadlased aimasid algusest peale, et see võib olla seotud fotosünteesi ja hapniku hingamise evolutsiooniga, kirjutab Phys.org. Elling töötas professor Ann Pearsoni molekulaarse biogeokeemia ja orgaanilise geokeemia laboris ning otsis alguses hoopis teistsuguseid molekule, kui avastas midagi ootamatut – lämmastikku tarbivas bakteris Nitrospirota esines molekul, mis sarnanes rohkem taimedes leiduvatega kui bakterites tavaliselt esinevaga.