/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2025/02/21/16672604t1h7dee.jpg)
Tallinna Tehnikaülikooli aasta parimaks valitud sotsiaal- ja humanitaarteaduste valdkonna teadusartikli autor on majandusteaduskonna ettevõtluse kaasprofessor Aki Harima, kes koos Bremeni ülikooli teadlase Leon Marquardtiga uuris Eesti näitel digitaliseerimise mõju ettevõtluse ökosüsteemi arendamisel.
Saksamaal doktorikraadi saanud jaapanlanna Aki Harima asus Tallinna Tehnikaülikoolis tööle küll alles aasta tagasi, kuid on kiiresti sisse elanud ja ka Eesti majandusteemadega lähedalt tuttav.
Ärikorralduse instituudi direktor Merli Reidolf tunnistab, et nad on väga uhked, et 2024. aastal liitus nende instituudiga uue põlvkonna teadlane, suure energiaga professor Aki Harima. «Ta on siin esimesest päevast töötanud selle nimel, et TalTechi ettevõtluse teadusgrupp oleks Euroopa parimate seas. Aki suur rahvusvaheline kogemus aitab sellele ainult kaasa. Samas, olles sündinud, kasvanud ja koolis käinud Jaapanis ning seejärel töötanud teadlasena Saksamaal, aitavad tema maailmas tehtud teadusuuringud kaasa ka Eesti ettevõtluse ökosüsteemi (ingl entrepreneurial ecosystem ehk EE) arendamisele.»
Ettevõtluse ökosüsteemi mõiste on ettevõtluse ja juhtimise teadusuuringutes üks kiiresti arenev teema, tähistades omavahel seotud osapooli ja tegureid piirkonnas, mis loovad toetava keskkonna tootlikuks ettevõtluseks. «Kui traditsioonilised EE uuringud on peamiselt keskendunud geograafiliselt piiritletud ökosüsteemidele, siis käesolev Aki Harima uuring toob sisse digitaalse piirideülese kontseptsiooni, näidates, kuidas EEd saavad kasutada digitaalseid tööriistu väliste ressursside hankimiseks ja oma arengu edendamiseks. Ja mis võiks olla veel parem keskkond sellise teema avamiseks kui Eesti,» tunnustab Reidolf.
Autorid Hakima ja Marquardt tõdevad Tallinna Tehnikaülikooli parimaks tunnistatud teadusartikli eessõnas, et üllataval kombel ei olegi digivahendite rolli EE teaduskirjanduses senini põhjalikult käsitletud, hoolimata sellest, et teema on muutumas üha tähtsamaks. Näiteks jääb ebaselgeks, milliseid võimalusi pakuvad erinevad vahendid, näiteks Eesti digiinfrastruktuur või e-residentsus, kas või piirkondliku ressursipuuduse leevendamiseks, mis on käesoleval ajal ju üha kriitilisema tähtsusega.
Oma töös uurisid nad, kuidas ettevõtluse ökosüsteem saaks mobiliseerida ja integreerida väliseid ressursse. Kuna nimetatud uuring hõlmas ainult Eesti näitel ühe juhtumi vaatlusi, saab Hakima sõnul sarnasel viisil uurida ka teiste riikide ettevõtluse ökosüsteeme, samuti seda, kuidas virtuaalsete ressursside interaktsioon erineb füüsilistest ressurssidest ja kuidas need mõjutavad EE arengut. Üksikisiku tasandil oleks Hakima hinnangul huvitav uurida, kas virtuaalne osalemine EEdes toob kaasa füüsilise lähenduse või eelistavad virtuaalselt tegutsevad välismaised ettevõtjad jäädagi virtuaalsfääri. «Eelkõige võiksid tulevased uuringud käsitleda välismaiste ettevõtjate üleminekut virtuaalselt füüsilisele suhtlemisele EEdega,» tõdevad autorid, ühtlasi rõhutades, et edukamad on need ettevõtluse ökosüsteemid, kus sidusus on suurem ja kasutusel on rohkem EE ressursse.
Teadusartikkel «Digital boundary spanning in the evolution of entrepreneurial ecosystems: A dynamic capabilities perspective» ilmus 2024. aastal väljaandes Journal of Business Research.