Kosmiline võidujooks on Raadiku sõnul täies hoos: «Olenemata sihtkohast, peame selles vaenulikus kosmosekeskkonnas kuidagi ellu jääma ning kõige aluseks on energia.»
Seni on inimene käinud Kuul vaid lühiajaliselt
Kuna tulevikus on plaan minna Kuule pikemaks ajaks, on tarvis rajada alaline baas, milles astronaudid saaksid ohutult elada ning töötada.
«Kuu pole kuigi inimsõbralik – temperatuur varieerub korralikust Soome saunast külmima Antarktika ööni välja. Ellujäämiseks vajame erinevaid tehnoloogiaid, mis aitaksid ühtaegu toota hingamiseks hapnikku, aga ka ehitada peavarju.»
Kust aga saada energiat, mis kõiki süsteeme käigus hoiaks? Just siinkohal tulebki appi Päike.
«Hullumeelsed ideed viivad tihti edasi. Meie töö võib luua aluse, millele rajatakse järgmise põlvkonna energialahendused – nii Maal kui ka kaugel kosmoses.»
«Kosmoses on päikeseenergia umbes 30% võrra intensiivsem kui Maa peal, mistõttu on tootlikkus märgatavalt suurem. Pikas perspektiivis ei saa me üle ega ümber kohalike ressursside väärindamisest, sest Maa ja Kuu vaheline alaline tarneahel oleks liialt keeruline ning me peame õppima elama Kuul iseseisvalt, nö. off the Earth,» selgitas Raadik.
Kui Kuul õnnestuks toota kohapeal leiduvate ressursside abil päikeseelemente, võib seega lahendada ühe suurima kosmilise energeetikaalase kitsaskoha – päikesepatareide kalli transpordi.
Täna ulme, ülehomme reaalsus
Astrostromil on visioon ehitada Kuule kohalike ressursside toel kosmilised päikese-elektrijaamad ning viia nad geostatsionaarsele orbiidile.
«Seal suudavad nad ööpäevaringselt energiat koguda ja saata selle meie energianälja kustutamiseks mikrolainetena kas Maale või siis Kuule, kus pikk öö kestab 2 nädalat,» lisab teadlane. Selliselt toodetud elekter on stabiilne ja keskkonnasõbralik.