Teaduse elutööpreemia pälvis Leo Võhandu

Teaduse elutööpreemia laureaat Leo Võhandu. Foto: TalTech

Valitsus kinnitas riigi teaduspreemiate tänavused laureaadid, 65 000 euro suuruse elutööpreemia pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest pälvis Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessor Leo Võhandu. Lisaks antakse välja kaheksa 20 000 euro suurust teaduspreemiat eelneva nelja aasta jooksul valminud parimate teadustööde eest.

Võhandu on infotehnoloogia arengu üks teerajajaid Eestis. Tema suurimaks panuseks teaduses on arvutusmatemaatika ja mitmemõõtmelise andmeanalüüsi ning biomatemaatika ja matemaatilise lingvistika valdkondade toomine Eestisse. Tema loodud analüütilised lahendused sisaldasid juba 1960. aastatel elemente, mida tänapäeval tuntakse seletava tehisintellektina.

Leo Võhandu teaduslikud huvid ühendasid arvutiteaduse ja matemaatilise statistika kasutamist sotsioloogias, keeleteaduses, meditsiinis, pedagoogikas jne. Sellega on Leo Võhandu andnud märkimisväärse panuse interdistsiplinaarse teaduse arengule Eestis.

Kolleegid hindavad Leo Võhandut kui äärmiselt laia silmaringi ja mitmekülgsete huvidega teadlast, kelle matemaatiline taiplikkus, fenomenaalne mälu ja võimekus mõista teise ala teadlast on teinud temast Eesti elu sügavalt mõjutanud visionääri ja mentori.

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas tänas teaduspreemiate laureaate nende väärtusliku panuse eest Eesti teadusesse. «Andekate teadlaste saavutused aitavad kaasa meie ühiskonna ja majanduse arengule. Elutööpreemia laureaat Leo Võhandu kui infotehnoloogia arengu teerajaja Eestis on avanud meile uusi uksi ja tema teadustöö on mõjutanud paljude Eesti inimeste elusid,» ütles Kallas.

Riigi teaduspreemiate komisjoni esimehe, Eesti teaduste akadeemia presidendi Mart Saarma sõnul torkavad selle aasta teaduspreemiad silma kahe väga olulise asja poolest. «Esiteks, pooled teaduspreemia saanud uurimisrühmade juhtidest või premeeritutest on naisteadlased. See on väga meeldiv uudis, mis peaks olema innustuseks noortele naisteadlastele,» ütles Saarma.

«Teiseks märkimisväärseks asjaoluks on see, et mitmed premeeritud teadlased on avanud Eesti jaoks täiesti uusi teadusharusid või uurimissuundi. Näiteks Leo Võhandu on toonud Eestisse arvutusmatemaatika, biomatemaatika ja matemaatilise lingvistika valdkonnad. Elin Org ja tema töörühm on avanud uue uurimissuuna, milles selgitatakse, kuidas soolestiku mikrobioomi koostis on seotud erinevate haiguste esinemise või riskiga. Réne Mõttus on saanud rahvusvahelist mainet ainulaadsete interdistsiplinaarsete uurimistega, kus kaardistati esimesena maailmas ära enam kui 250 ametiga seostuvad isiksuseomadused,» lisas Saarma.

Teaduse aastapreemiate laureaadid

Valdis Laan Tartu Ülikoolist, loodusteaduste valdkond, tööde tsükkel «Poolrühmad, ringid ja kategooriad»

Matemaatika üks tähtsamaid alustalasid on algebra. Ilma tulemusteta algebras ei oleks meil kaasaegseid teadmisi universumi ehitusest, internetti, tehisintellekti koos populaarsete tekstirobotitega ega ka Eesti e-riiki koos turvalisust tagavate krüptograafiliste lahendustega. Selle olulise teadusvaldkonna arengus on oma panus ka Eesti teadlastel eesotsas professor Valdis Laanega.

Joosep Pata keemilise ja bioloogilise füüsika instituudist, loodusteaduste valdkond, tööde tsükkel «Masinõppel põhinev suurandmete rekonstrueerimine osakestefüüsikas».

Joosep Pata on Eestis käivitanud uue uurimissuuna, mis keskendub osakestefüüsika suurandmete töötlemiseks vajalike algoritmide arendamisele masinõppe meetoditega.

Marina Semtšenko Tartu Ülikoolist, loodusteaduste valdkond, tööde tsükkel «Taimede ja mullaorganismide interaktsioonide mitmekesisus ja roll ökosüsteemide toimimises».

Semtšenko tööde tsükkel keskendub taimede ja mullaorganismide omavahelistele interaktsioonidele alates mikro- ja lõpetades globaalse tasemega ning toob esile seni vähe uuritud aspekte taimede põhilistest elustrateegiatest.

Ilona Oja Acik, Malle Krunks, Nicole Spalatau, Atanas Katerski Tallinna Tehnikaülikoolist, tehnika ja tehnoloogia valdkond, tööde tsükkel «Anisotroopsetel õhukesekilelistel absorbermaterjalidel põhinevad päikeseelemendid: disain ja säästlike tehnoloogiate arendus».

Professor Ilona Oja Aciku uurimisrühma võib pidada anisotroopsete absorbermaterjalide ja nendel põhinevate uute materjalide ja päikeseelementide väljaarendamises üheks teerajajaks Euroopas. Tema juhtimisel on Eesti materjaliteadlased andnud originaalse panuse tuleviku päikesepaneelide tehnoloogiasse.

Elin Org, Kreete Lüll, Oliver Aasmets, Kertu Liis Krigul Tartu Ülikoolist, arsti- ja terviseteaduste valdkond, tööde tsükkel «Soole mikrobioomi seosed tervisega – uus perspektiiv terviseuuringutes».

Elin Orgi töögrupi keskseks teemaks on uurida, kuidas muutused soole mikrobioomis on seotud inimese tervisliku seisundiga ja kuidas neid teadmisi oleks võimalik rakendada meditsiinis – näiteks prognoosida haigusriske, diagnoosida haigusi või personaliseerida ravimikasutust.

Kerli Mõtus maaülikoolist, põllumajandusteaduste ja veterinaaria valdkond, tööde tsükkel «Piimalehmade praakimine ja hukkumine kaasaegsetes kõrgetoodangulistes piimakarjades – multidistsiplinaarne uuring».

Nii Eestis kui ka mujal maailmas kontsentreerub piimatootmine üha suurematesse farmidesse. Seetõttu on oluline teada lisaks palju-uuritud loomapõhistele riskiteguritele kompleksselt karjapõhiste tegurite mõju piimalehmade tervisele ja heaolule. Just sellele on keskendunud Kerli Mõtuse uurimistöö.

Rene Mõttus Tartu Ülikoolist, sotsiaalteaduste valdkond, tööde tsükkel «Täpsemad vastused isiksusepsühholoogia Suurtele Küsimustele».

René Mõttuse juhtimisel kaardistati esimesena maailmas ära enam kui 250 ametiga seostuvad isiksuseomadused, kasutades selleks ligi 70 000 Eesti geenidoonori ning nende lähedaste täidetud ankeediandmeid. Analüüsi tulemuste põhjal valmis praktiline ja kõigile kättesaadav tööriist, millega saab võrrelda enda isiksuse sarnasust ühe või teise ameti pidajatega.

Kristi Viiding, Martin Klöker teaduste akadeemia Underi ja Tuglase kirjanduskeskusest, humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, tööde tsükkel «Eesti- ja Liivimaa varauusaja mitmekeelse kirjanduskultuuri empiiriline rekonstrueerimine, kontekstualiseerimine ja mõtestamine».

Kristi Viiding ja Martin Klöker on oma mahukates publikatsioonides leidnud rea juhtumiuuringute alusel selgituse regiooni varauusaegse mitte-eestikeelse kirjanduse tekke, ulatuslikkuse ja eripärade tõlgendamiseks. Klöker ja Viiding on oma uurimustes näidanud, kuidas kohalik ilmalik kirjandus sai ühelt poolt mõjutusi tollase Euroopa kirjandus- ja kultuuripraktikatest, teisalt nii poliitilisest kui ka religioossest diskursusest.