VASTASSEIS ⟩ E-valimiste süsteemi üks loojatest tõrjub pea kõiki Samosoni väiteid

Tarvi Martens arutamas koos ajakirjanike ja infotehnoloogia ekspertidega Postimehe valimisstuudios e-valimiste teemat 15. mail 2014. aastal. Foto: Erik Prozes

E-valmissüsteemi looja Tarvi Martens tõrjus resoluutselt enamusi Ago Samosoni seisukohti detailsemaid põhjendusi toomata. Vaid ühes asjas on Martens Samosoniga sama meelt

Tarvi Martens nimetas valedeks enamuse Ago Samosoni poolt ta arvamusartiklis esitatud väited.
Samuti peab Martens õhku visatuks ja tõestamata jäetuks Samosoni väidet, et 20 aastat on saanud valimiskomisjoni inimesed justkui teada kes kelle poolt hääletab, mis tekitab tema sõnul alusetuid kahtlustusi ning ei kuulu just sõnavabaduse parima kasutuse nimistusse.

Ago Samoson: Etapis, kus kehtivad hääled tehakse anonüümseks, võib esitada loendamiseks täiesti uued sedelid.

Tarvi Marens: Vale!

Ago Samoson: Valimisteenistus saab kindlaks teha iga hääle andnud valija ja isegi selle, kuidas ta hääletas.

Tarvi Martens: Vale!

Ago Samoson: Viidetena (ametlike e-valmimisi puudutavate tekstide osas Toim.) kasutatakse reeglina valimiskomisjoni pressiteateid, sealhulgas suhtelise osalemise tõusu fakti. Kuigi üldiselt, vastupidi ootustele, ei ole e-valimiste puhul kuskil täheldatud valimisaktiivsuse kogukasvu, pidasid TÜ autorid Vassil ja Solvak suureks kaugvalimiste teeneks languse ärahoidmist. Siiski võib olla tegemist ka valijate nihkumisega ühelt võimaluselt teisele. Aga kõik sellised sotsioloogilised analüüsid põhinevad valimiskomisjoni avaldatud numbritel, milles paraku ei saa kindel olla.

Tarvi Martens: Miks ei saa kindel olla?


Ago Samoson: E-valimiste usalduse tagamiseks tuleks loobuda senisest pabervalimiste sarnasuse paradigmast.

Tarvi Martens: Ei jaga seda seisukohta.

Ago Samoson: Tehnikaülikooli teadlased näitasid, et selles etapis, kui kehtivad hääled eraldatakse kordus- ja paberhääletamisega tühistatud häältest ning tehakse anonüümseks, võib esitada loendamiseks täiesti uued sedelid.

​Tarvi Martens: Ei saa. Auditeeritud protseduur, kõik andmed lähevad auditisse, numbrid peavad klappima, iga töötlusetapi tulem on digiallkirjastatud jne.

Ago Samoson: Need (sedelid Toim.) ei pea pärinema üldse valimiskastist, vaid võivad olla juba eelnevalt valmis võltsitud avalikult saadavate andmete põhjal. Audiitoritele selle asenduse kontrolliks mingit tarkvara pole seni tehtud.

Tarvi Martens: Vale!

Ago Samoson: Valimised peavad olema 100 protsenti usaldatavad, üldsuse selleks veenmiseks on valimisteenistus serveerinud meie e-süsteemi 20 aastat kui pabervalimiste analoogiat, mis peaks justkui tagama samaväärse ründekindluse ja põhiseaduse täitmise. Tegelikult «ümbrikut» ei tehta tühjaks, vaid edasise loendamise jaoks valimit sisaldav informatsioon (sedel) hoopis kopeeritakse. See võimaldab valimisteenistusel sedeli järgi kindlaks teha iga hääle andnud valija ja isegi selle, kuidas ta hääletas.

​Tarvi Martens: Vale!

Ago Samoson: Süsteemi arendajad väidavad, et kordusvalimise võimaluse ja suure riski sissetoomine on õigustatud valija mõjutamise ärahoidmiseks. Aga kordusvalimist võib mõjutaja takistada kasvõi ID-kaardi ajutise äravõtmisega, veel suurem risk on jätta need kaardid hooldekodu personali kätte. 

Tarvi Martens: Id-kaardi äravõtmine on pigem siiski politsei teema.

Ago Samoson: Valimised peavad olema 100 protsenti usaldatavad, üldsuse selleks veenmiseks on valimisteenistus serveerinud meie e-süsteemi 20 aastat kui pabervalimiste analoogiat, mis peaks justkui tagama samaväärse ründekindluse ja põhiseaduse täitmise. Tegelikult «ümbrikut» ei tehta tühjaks, vaid edasise loendamise jaoks valimit sisaldav informatsioon (sedel) hoopis kopeeritakse. See võimaldab valimisteenistusel sedeli järgi kindlaks teha iga hääle andnud valija ja isegi selle, kuidas ta hääletas.

Tarvi Martens: Vale!

Ago Samoson: Igatahes tõendab Tehnikaülikooli teadlaste leid, et meil kasutatav tsentraliseeritud IVXV süsteem pole jätkuvalt mitte ainult hõlpsasti sisemiselt rünnatav, vaid on olnud ka kogu aeg mitteauditeeritav vastupidiselt Valimisteenistuse ning selle (!) palgatud audiitorfirma KPMG kinnitustele.

​Tarvi Martens: Vale!

Ago Samoson: Kuna riik on raha miljonikaupa lahkesti andnud, jätkatakse usinalt põdura süsteemi ülekannet mobiiltelefonidele. Juba põgus guugeldamine näitab, et mitmed valimiste võtmeisikud on ise mõjutatavad või huvide konfliktiga.

Tarvi Martens: Mulle ka M-valimised ei meeldi!

Ago Saoson: Rahvusvaheline akadeemiline huvi e-valimiste tehnoloogia arendamise vastu kasvas märgatavalt peale Kyoto ülikooli teadlaste ettepanekut kasutada räsiahelaid (blockchain) ja USA valimisi samal, 2016. aastal, kus mõlemad parteid esitasid võltsingu süüdistusi...
...Piltlikult pannakse ümbrikusse lisaks omale ka kõik eelnevad ümbrikud, ja selle suure ümbriku paneb iga järgmine valija edasi koos oma häälega veel suuremasse, kusjuures paisuvad ümbrikud võivad olla kõikidel valijatel.
...Bitcoin'i panganduses, mis kasutab samuti räsiahelaid, on tehingu lisamised kunstlikult aeglustatud loodusvaenuliku «kaevandamise» nõudega. Miljonite häälte kogumine ei ole nii võimalik.​

Tarvi Martens: Avaliku räsiahela tekitamine krüpteeritud häältega tähendaks nende jagamist avalikult. Seda on siis kodus pärastpoole ja rahulikult võimalik dekrüpteerida aastakümneid. Ei taha! Mingit rakendust räsiahelale e-hääletamise kontekstis pole siiani tuvastatud.