ARVAMUS ⟩ Jutud Eesti biotehnoloogia surmast on enneaegsed

Tartu Ülikooli nüüdseks endine professor Mart Loog kirjutas Postimehes avaldatud arvamusartiklis, et Eesti teaduses valitseb kaos, mille tõttu majandus kannatab. Pilt ei ole aga kindlasti sedavõrd traagiline. Eesti biotehnoloogial on majanduseduks piisavalt potentsiaali ning loodud on ka siinseid võimalusi arvestades konkurentsivõimeline arenduskeskkond.

Mitmed professor Mart Loogi poolt viidatud väljakutsed biotehnoloogias ja teaduses on laiemalt hästi teada. Ta viitab õigesti, teaduspublikatsioonid kipuvad devalveeruma ning on (teadus)ajakirju, kus avaldamine on äärmiselt lihtne. Majandusliku mõju kontekstis või seda otsides pole need siiski esmatähtsad. Vaadata tuleks hoopis loodud intellektuaalomandit – biotehnoloogias eelkõige patente.

Eestis on patente võrdluses Skandinaavia ja muu arenenud maailmaga, kus osatakse teadussaavutuste toel äri teha, kahetsusväärselt vähe, tuleneb Euroopa Patendiameti andmetest. Sellest hoolimata ei ole Eesti loodusteadused keskmiselt halvas seisus – tegeletakse ka lähiaastatel rakenduspotentsiaalini jõudvate tehnoloogiate arendamisega. Tuntuimatest näidetest puidu väärindamisega tegelev ning Imaveres piloottehase rajanud Fibenol ja ravimiarendusele üha enam tähelepanu panev ning arvestatavat, meditsiinijulgeoleku jaoks kriitilist, tootmist omav Chemi-Pharm. Uue põlvkonna ettevõtetest tuleb esile tuua ÄIO Tech’i, mis on välja arendanud jätkusuutlikud tehnoloogiad toidu- ja kosmeetikatööstuses kasutatavate koostisosade tootmiseks.