/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2025/01/30/16623570t1hf319.jpg)
- NASA ajalooline asteroidiproov annab vihjeid elu tekkimise kohta.
- Bennu sisaldab elu tekkeks hädvajalikke ehituskive ja muudab meie arusaama Päikesesüsteemi ajaloost.
Asteroid Bennu sisaldas kunagi vett ning peidab endas soolajääke, milles leidub elu aluseks olevaid keemilisi ühendeid. NASA teadlased, kes uurisid Bennu pinnalt kogutud proove, avastasid sealt esmakordselt asteroidimaterjalides esinevaid naatriumkarbonaadi ühendeid ning rikkalikult fosforit — elementi, mis on Maal haruldasem, kuid asteroididel külluslik. Need avastused muudavad meie senist arusaama Bennu ajaloost ja vihjavad võimalikele viisidele, kuidas elu võis kujuneda kosmoses leiduvate keemiliste kokteilide kaudu.
Kaks äsja ajakirjades Nature ja Nature Astronomy avaldatud teadusuuringut kirjeldavad Bennu proove sisaldavaid soolaseid jääke, mis erinevad Maa pinnase koostisest, samuti aminohappeid, mis on valgusünteesi aluseks, ja viite nukleobaasi, millest moodustuvad DNA ja RNA, vahendab Gizmodo.
See tähendab, et Bennu proovid sisaldavad hulgaliselt aineid, mis viitavad elu ehituskivide olemasolule asteroidil, mis on sama vana kui Maa ise.
Ajalooline missioon tõi esimese saadetise avakosmosest
NASA OSIRIS-REx missioon kogus Bennult proovid ajal, mil taevakivi asus Maast umbes 322 miljoni kilomeetri kaugusel. NASA tõi need edukalt Maale ning pärast mõningaid raskusi avas mahuti, mis sisaldas kosmilise kivi kübemeid.
NASA meeskond kogus asteroidimaterjali enam kui kaks korda rohkem, kui algselt plaanitud (121,6 grammi), mis annab teadlastele ohtralt materjali Päikesesüsteemi ajaloo ja elu tekkimise saladuste lahtimõtestamiseks.
Elu alguse jäljed, kuid mitte veel «rohelised mehikesed»
Smithsonian´i Rahvusliku Loodusmuuseumi meteoriidikuraator ja ajakirja Nature artikli kaasautor Tim McCoy sõnas, et Bennu proovid annavad olulisi vihjeid elu tekkimisest: «nüüd me teame, et elu algained ühinesid Bennu algasteroidil väga huvitavatel ja keerukatel viisidel. Oleme avastanud ühe järgmise sammu elu kujunemise teel.»
/nginx/o/2025/01/30/16623566t1hf076.jpg)
Kui asteroidid sisenevad Maa atmosfääri, läbivad need ekstreemsed tingimused ning maandumisel kattuvad Maa enda keemiliste ühenditega. Bennu proovid on aga eriliselt väärtuslikud, kuna need pole Maa keemiaga saastunud — sarnaselt asteroid Ryugu proovidele, mis koguti Jaapani Hayabusa2 missioonil.
Tõendid vee olemasolust ja selle laiem tähendus
Bennu on tegelikult murdunud tükk suuremast asteroidist, mis on umbes 4,5 miljardit aastat vana — umbes sama vana kui Päikesesüsteem ise.
Teadlased usuvad, et sellel suuremal algasteroidil esines vedelat vett ning Bennult leitud soolajäägid kinnitavad seda teooriat.
Bennu naatriumirikas vesi on küll ammu aurustunud, kuid sellest on jäänud maha mineraalide kiht, mis sisaldab naatriumi, süsinikku, väävlit, fosforit, kloori ja fluori.
/nginx/o/2025/01/30/16623587t1h59cd.jpg)
Astrobioloogid usuvad, et sarnaseid soolaseid jääke võib leiduda ka mujal Päikesesüsteemis, näiteks Saturni kuul Enceladusel ja kääbusplaneedil Ceres.
Enceladus on astrobioloogia seisukohalt eriti huvipakkuv, kuna seal peitub tõenäoliselt vedela vee ookean ning see on paisanud kosmosesse elu koostisosi, sealhulgas vesiniktsüaniidi ja fosforit.
Missioon elu otsingul jätkub
2023. aastal ennustasid astrobioloogid, et Bennu proovid võivad osutuda võtmetähtsusega avastuseks meie arusaamas elu aluseks olevatest ehitusplokkidest ning vee saabumisest noorele Maale.
:format(webp)/nginx/o/2025/01/30/16623592t1hbaec.jpg)
Nüüd kinnitavad uued tulemused, et see optimistlik ootus oli õigustatud.
«Selline leid ongi just see, millest iga missiooni puhul unistatakse,» tõdes McCoy, «Leidsime midagi ootamatut ja just see ongi igasuguse avastustöö suurim tasu.»
Bennu missioon pole kaugeltki läbi — kogutud proovid annavad teadlastele veel pikki aastaid väärtuslikke andmeid, mis aitavad paremini mõista Päikesesüsteemi ajalugu ja elu aluseks olevate elementide jaotumist selles. OSIRIS-REx on juba täitnud oma lubaduse pakkuda hindamatut teaduslikku materjali.