Noolemürke osati teha taimedest juba 7000 aastat tagasi

Kompuutertomograafi pildil on reieluu läbilõige kus on näha kolm nooleotsa ja mürkaine. Foto: Dr Aliénor Duhamel, CC BY-NC-ND

1983. aastal kaevasid arheoloogid Lõuna-Aafrikas välja ebatavalise reieluu, mis kuulus kindlakstegemata antiloobile ja oli hinnanguliselt 7000 aastat vana. Röntgeniuuring näitas, et luuüdiõõnde olid paigutatud kolm luust nooleotsa. Kuigi luu leidmise järel viidi see teiste leitud artefaktidega Witwatersrandi ülikooli arheoloogiaosakonda hoiule, jäi see unustusse kuni 2022. aastani, mil algasid uued uuringud leiukoha, Krugeri koopa, juures Magaliesbergi mägedes.

Värsked analüüsid kinnitasid, et reieluu sees olnud materjal sisaldas maailma vanimat teadaolevat keerukat noolemürki. See koosnes vähemalt kahest mürgisest taimekoostisosast, viidates, et tegu oli muljetavaldava teadmiste ja oskuste tasemega, mis toetavad traditsiooniliste farmakoloogiliste teadmiste sügavat päritolu.

Mürgisegu koostis ja päritolu