Kristina Mering: kui Eesti munatootjad puuridest ei loobu, võtavad lähiriikide puurivabad munad turu üle

Organisatsiooni Nähtamatud Loomad tegevjuhi Kristina Meringu sõnul on eelnõu samm õiges suunas. Foto: Stanislav Moškov

Loomakaitsjatele algas 2025. aasta hea uudisega: regionaal- ja põllumajandusministeerium on valmis saanud seaduseelnõu muudatuse, mille kohaselt tehakse ettepanek keelata alates 2035. aastast Eestis puurikanade pidamine. Eelnõu on saadetud ministeriumidevahelisele kooskõlastusringile. Kuku Raadios kommenteeris uudist organisatsiooni Nähtamatud Loomad tegevjuht Kristina Mering, kelle sõnul ei tasu munatootjatel seadusemuudatuse jõustumise hetke ootama jääda, sest juba praegu käib võidujooks selle nimel, millise riigi õrrekanad Eesti munaturu lähiaastail üle võtavad. Praegu on oluline, et Eesti munatootjad kiirendaks üleminekut vabapidamissüsteemidele, et nad turukonkurentsist välja ei kukuks ning toiduketid just kohalikke vabapidamise mune saaksid pakkuda.

Meringu sõnul on eelnõu valmimine oluline vahevõit. See on vajalik eeltingimus, et jõuda seaduse jõustumiseni. Pärast pikka ootust ja tööd on nüüd olemas dokument, millega edasi tegutseda. Eelnõu läheb Riigikogu arutellu, mis on järgmiste sammude jaoks hädavajalik.

Kuigi eelnõu olemasolu on positiivne, ei saa veel liialt rõõmustada. Ees on pikk poliitiline protsess: veebruari alguseni kestab ministeeriumidevaheline kooskõlastusring, millele järgneb valitsuse heakskiit ja seejärel kolm lugemist Riigikogus. Seega on muudatusettepanekute korral veel palju tööd ees. Nähtamatute Loomade jaoks algab nüüd suurem töö, et tagada kanade tegelik pääsemine puuridest.

Miks just 2035?

Üleminekuaeg on 10 aastat, mis on üsna pikk ja karm aeg sadadele tuhandetele kanadele. Hea on aga see, et eelnõu kohaselt ei tohi alates 2026. aastast enam uusi puurikanalaid rajada, mis seab juba piirid ette. 10-aastane periood on kompromissvariant, et tööstus muudatusega kaasa tuleks ega sellele liialt vastu hakkaks. Mering on veendunud, et tegelikkuses me nii kaua Eestis puurikanu ei näe nii ehk naa. Seaduse vastuvõtmine kiirendab protsessi Eestis märkimisväärselt, muutused hakkavad toimuma aga palju kiiremini.

Põhjuseks on see, et munatootjate peamised kliendid – toidukauplused ja -ketid – on enamus juba teatanud puurikanade munade müügist loobumisest lähiaastatel. Näiteks Rimi ja Maxima soovivad puuris peetavate kanade munad sel aastal võimalusel lettidelt kaotada, kui oleks piisavalt pakkuda alternatiivi. Sellise arengutempo jätkudes ei ole puurides munatootjatel 10 aasta pärast enam kellelegi neid mune müüa. Samal ajal juba praegu ei toodeta Eestis piisavalt vabapidamissüsteemide kanamune võrreldes lähiaastatel meeletult kasvanud nõudlusega.

Jaeketid pöörduvad pidevalt tootjate poole palvega mahtusid suurendada. Juba praegu on Läti ja Põhja-Euroopa kõige suurem munatootja Balticovo sisenenud Eesti turule. Neil on pea kolm miljonit kana ja nemad loobuvad 2027. aastal puuridest. Eestis on neil circa 18 000 kana vabapidamises ja nende eesmärk on laiendada Eestis vabapidamise tootmist, et katta see anomaaliast tekkinud tühimik ja pakkuda Eestis piisavalt vabapidamise kanamuna. Kui Eesti munatootjad piisavalt kiiresti ei lähe üle puuridelt õrre- või vabapidamisele, võivad jaeketid hakata importima puurivabu mune mujalt. Seega eelnõu kiirendab üleminekut, mida munatootmises konkurentsis püsimiseks on niikuinii vaja.

Investeeringud on vajalikud, kuid riik toetab

Õrre- ja vabapidamise kanalate rajamine nõuab investeeringuid, kuna lindudele tuleb tagada head elutingimused. Investeeringu suurus sõltub sellest, kas kasutatakse olemasolevaid ruume või ehitatakse uued hooned. Olemasolevate hoonete kasutamine on soodsam üleminek, uute hoonete rajamine kallim. Investeeringud on loogiline samm parema loomapidamise suunas.

Samas on ministeeriumi poolt tulnud selged signaalid toetusmeetmete kohta, mida munatootjad saavad taotleda üleminekuks. Teistes sektorites, kus samamoodi nõuded aegajalt muutuvad, ei kaasne sellega üldjuhul riigi rahalist toetust. Eesti munatootjad võivad olla selles mõttes isegi eelisseisus.

Lisaks on Läti, Leedu, Soome, Poola ja Rootsi – riigid, kust Eesti impordib enamus mune – selles üleminekus palju kaugemal ning lähiaastatel seal puurikanu enam ei ole. Paljud Euroopa riigid on kanade puurispidamise juba keelustanud, sealhulgas Saksamaa, Austria, Taani, Šveits ja Tšehhi. Eestis peetakse praegu umbes 80 protsenti kanadest munade tootmise eesmärgil puurides. Teadaolevalt on muu Euroopaga võrreldes kanade puurispidamise osakaal Eestist suurem vaid Maltal.

Tarbijate roll

Tarbijad saavad aga juba praegu poes valida õrre- või vabapidamise mune ega pea ootama aastat 2035. Kuigi tootenimed võivad olla segadusttekitavad (näiteks «talumunad» võivad olla toodetud puuris), on üha rohkem kauplusi, kus puurikanade mune enam ei müüda. Tarbijatel tuleb olla tähelepanelik ja lugeda pakendil olevat infot.

Kokkuvõttes on puurikanade pidamise keelustamine oluline samm loomade heaolu parandamisel Eestis. Kuigi ees on veel pikk tee, on suund õige ja muutused toimuvad juba praegu tänu tarbijate nõudlusele ja jaekettide otsustele.

Munatootjad seisavad keerulise valiku ees

Eesti suurima munatootja Dava Foods juhatuse liige Allan Tohver selgitab, et antud eelnõu küll keelab alates 2035 puurikanade pidamise, kuid samal ajal saab kauplustes puurikanade mune edasi müüa. «Meie naabrid ja suurimad Eestisse munade müüjad Lätis, Leedus ja Poolas saavad jätkata kanade pidamist puurides, ehk neil avaneb hea võimalus ka Eesti kaupluste letid täita. Kuidas see aitab kaasa toidujulgeolekule ja varustuskindlusele, saab igaüks ise arvata. Praegu tuuakse ca 50% munadest Eestisse sisse odavama hinna tõttu. Turu-uuringu järgi on puurimuna osakaal Eestis 82%. Aasta tagasi oli 87%. Toiduliidu poolt tellitud uuringu järgi valib siiski 65% inimestest muna hinna järgi.

Iseenesest üleminek 2035 aastal on meie poolest tehtav. Küsimus on kas ka meil Eestis ka mõistliku hinna eest ostjaid on? Näiteks - me saaksime praegu tuua Eesti turule ca 1 miljon õrrekana muna nädalas, kuid rahvusvahelised kaupluseketid, kes deklareerisid 2025 üleminekut puurivabale munale, soovivad seda osta väga odavalt. Seetõttu tasub seda mujal müüa.»

Dava Foods rajab hetkel Eestisse katsekanalat, mis on mõeldud vaid õrrekanade munade tootmiseks. Eesmärk on teada saada, kuidas Eesti turg kodumaised õrrekana munad omaks võtab ja kas see investeering ennast ära tasub. See katsekanala avatakse lähinädalatel.

Rimi: puurikanade munade müük lõpetatakse osaliselt, kuid täielik üleminek võtab aega

Rimi vastutustundliku ettevõtluse juhi Katrin Batsi sõnul alustas jaekett puurikanade munade teemaga tegelemist juba aastaid tagasi. Aastate jooksul on katsetatud erinevaid müügiviise, sealhulgas eraldi väljapanekuid. Paraku näitasid katsetused, et Eesti turul on selles osas anomaalia: Lätis ja Leedus toimis puurivabade munade müük edukalt, kuid Eestis langes munade müük drastiliselt. See on Rimi jaoks äriettevõttena probleem, kuna munad on oluline toidukategooria.

Peamine probleem Eestis on kohalike tootjate vähesus, kes suudaksid tagada piisava koguse õnnelike kanade mune. Kui kõik Eesti jaeketid otsustaksid homme puurikanade munade müügi lõpetada, ei oleks kohalikke mune lihtsalt piisavalt. Seetõttu on Rimi jaoks oluline hoida tasakaalus kohaliku toodangu toetamine ja loomade heaolu.

Rimi ei ole veel andnud konkreetset kuupäeva puurikanade munade müügi täielikuks lõpetamiseks, kuid eesmärk on see sel aastal saavutada. Osaliselt on see juba tehtud, kuid kõigis poodides veel mitte. Rimi jaoks on olulised kolm aspekti: hea hind kliendile, kohalik päritolu ja väike keskkonnajalajälg. Kaugemalt imporditud munadel on suurem jalajälg.

Rimi on teadlik dilemmast, kas tarbija jaoks on olulisem hind, kohalik päritolu või õnnelike kanade munad. Nad on panustanud pakendite atraktiivsemaks muutmisse, hinda allapoole surumisse ja teadlikkuse tõstmise kampaaniatesse. Kuigi müük on veidi tõusnud, on see Balti regioonis endiselt madalam. Lätis ja Leedus on kohalike õnnelike kanade munade kättesaadavus parem, mis võib mõjutada tarbijate eelistusi.

Rimi mõistab ka tootjate muret suurte investeeringute pärast üleminekul vabapidamisele, kuid rõhutab, et kogu regioon liigub selles suunas. Balticovo, suurim munatootja Baltikumis, loobub puuridest 2027. aastal ja on juba sisenenud Eesti turule, et pakkuda siin vabapidamise mune. Seega on Eesti tootjatel oht kaotada turuosa, kui nad piisavalt kiiresti ei kohane.

Kokkuvõtteks võib öelda, et Rimi soovib lõpetada puurikanade munade müügi ja toetada kohalikke tootjaid, kuid seisab silmitsi väljakutsega tagada piisav kohaliku toodangu kättesaadavus. Nad otsivad tasakaalu hinna, päritolu ja loomade heaolu vahel ning usuvad, et üleminek toimub kindlasti varem kui 2035. aastal.