:format(webp)/nginx/o/2025/01/17/16601198t1hf6b4.jpg)
Praegust Ukrainat hõlmav piirkond oli sajandeid inimrännete risttee, mis ühendas tohutut Euraasia steppi Kesk-Euroopaga. Hiljuti ajakirjas Science Advances avaldatud teadustöös uuriti ammuseid inimsäilmeid ning tuvastati, et see piirkond oli viimase 3500 aasta jooksul (kuni umbes 500 aastat tagasi) geneetiliselt märkimisväärselt mitmekesine.
«Uurimus sai teoks vaid tänu visadele Ukraina teadlastele,» rõhutas uurimistöö esmaautor, Tartu Ülikooli Genoomika instituudi (TÜ GI) teadur ja endine University College Londoni (UCL) Marie Skłodowska-Curie järeldoktor Lehti Saag. Tema sõnul olid kaasatud kümned arheoloogid, kes vaatamata sõjale Ukrainas endiselt aktiivselt väljakaevamisi läbi viivad. Projekti juhtis Lehti Saag koos professor Mark Thomasega UCList ja Pontus Skoglundiga Francis Cricki Instituudist.
«Pronksiaja lõpus olid selle piirkonna elanike genoomides eellaskomponentide proportsioonid sarnased nende kaasaegsetega ülejäänud Euroopas – segu Euroopa küttide-korilaste, Anatoolia varajaste põlluharijate ja stepikarjakasvatajate geneetilisest päritolust», selgitab uuringu tulemusi V. N. Karazini nimelisest Harkivi Riiklikust Ülikoolist pärit uurimistöö teine autor Olga Utevska, kes on praegu TÜ GI MSCA4Ukraine stipendiaat. «On oluline märkida, et meie tulemused näitavad, et need eellaskomponendid on Ukraina piirkonnas leitavad sellest ajast tänapäevani ehk tuhandeid aastaid,» lisas ta.
/nginx/o/2025/01/17/16601407t1h58c6.png)
Arheoloogia- ja ajalooallikad on paljastanud, et varasest rauaajast keskajani oli tavapäraseks nähtuseks idapoolsete nomaadide jõudmine tänapäeva Ukraina stepialadele, kuid seni ei olnud selge, millisel määral need rändrahvad teel Ukraina aladele ning sinna jõudmise järel kohalikega segunesid. Käesolev uurimus näitas, et nende geneetiline profiil varieerus kohaliku geneetilise taustaga segunenud stepipäritolust kuni minimaalse kohaliku segunemisega Ida-Aasia päritoluni.
Ülejäänud tänapäevasel Ukraina alal elas samal ajal nii kohalikku Ida-Euroopa kui ka lääne- ja lõunapoolse Euroopa geenipärandit kandvaid inimesi. Ka neid mitmekesiseid päritoluallikaid on võimalik seostada arheoloogilistest ja/või ajaloolistest materjalidest leitavate rännete ning sidemetega.
/nginx/o/2025/01/17/16601409t1ha7ac.png)
Olga Utevska selgitab, et Ukraina piirkonnas toimunud ränded ja segunemine viisid suure geneetilise mitmekesisuse kujunemisele geograafiliselt, kultuuriliselt ja sotsiaalselt homogeensetes rühmades. «Erinevaid geneetilisi profiile võib leida samal ajal, samas kohas ja sama arheoloogilise kontekstiga inimeste hulgas,» lisas Utevska.
«Minevikus elanud inimesi analüüsides nägime tänapäeva Ukraina alal sadade ja tuhandete aastate vältel tohutut geneetilist mitmekesisust, mille ulatus tänapäeva ukrainlaste genoomides ei kajastu. Meie uurimus on suurepärane näide sellest, kuidas vana DNA uurimine aitab paljastada tahke inimajaloos, mis jääksid vaid tänapäeva populatsioone uurides varjatuks,» võttis uurimistöö tähtsuse kokku Lehti Saag.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)